Äikesejumalad on Põhja-Euroopa mütoloogias laialt levinud olendid, kes kehastavad loodusjõude nagu müristamine, pikselöök ja vihm ning on sageli seotud viljakuse, kaitse ja korra sümbolitega. Äike kui nähtus oli põllumajanduslikus ja looduslähedases ühiskonnas ühtaegu hirmutav ja elutähtis, tuues vihma, viljakust, kuid samas ka hävingut. Seetõttu oli äike ilmselt üks esimesi loodusjõude, mida hakati isikustama ja millele omistati jumalik tahe.
Füüsikalised nähtused
Äike ehk välk on võimas looduslik elektrilahendus, mis tekib pilvedesse kogunenud staatilise elektri vabanemisel. Välk sünnib siis, kui pilvede või pilve ja maapinna vahel tekib väga suur elektripotentsiaali erinevus ning õhk ei suuda enam elektrilaenguid isoleerida, mistõttu toimub hetkeline elektrivoolu läbimurre. Müristamine on seevastu füüsikaline nähtus, mis tekib välgu põhjustatud õhu plahvatusliku paisumise tulemusel. Kuna õhk paisub helikiirusest kiiremini, tekib atmosfääris lööklaine, mida tajutakse tugeva pauguna või kärgatusena. Lööklaine aeglustudes ja välgukanalist eemaldudes muutub see tavaliseks helilaineks, mida nimetatakse müristamiseks.
Äikesejumalate rohkus
Eesti alal ja selle lähemas ümbruses on äikesejumalatena tuntud mitmeid mütoloogilisi tegelasi, näiteks Uku, Taara, Ukko, Perkūnas, Pērkons, Tiermes, Horgalles, Äike, Aije, Thor/Tor, Pikker, Pikne, Kõu ja Perun. Nende rollid ja omadused võisid kattuda, eriti pärast kristluse tulemist, mistõttu võidi neid jumalusi omavahel segamini ajada.
Kuid Eesti alal tuntud äikesejumalate rohkus ei pruugi siiski viidata religioossele segadusele, vaid pigem piirkonna pikaajalisele kultuurilisele mitmekesisusele ja erinevate usundiliste traditsioonide kokkupuutepunktile. Sellisel juhul on põhjust arvata, et erinevad piirkonnad ja rahvagrupid võisid kasutada erinevaid jumalanimesid ning erinevaid mütoloogilisi seletusi või isegi erineva päritoluga äikesejumalaid samaaegselt.
Seetõttu tuleks vaadata nii läänemeresoome (eesti, soome, karjala, liivi), soome-ugri (saami), balti (leedu, läti), slaavi kui ka germaani (skandinaavia) traditsioone.
Süsteemi loomine
Alljärgnevalt on need jumalused esialgselt jaotatud nende kultuurilise ja geograafilise kuuluvuse alusel kategooriatesse, püüdes samas lühidalt iseloomustada igaühe omadusi, rolle ja seoseid.
Andmed pärinevad üldistest avalikest allikatest, mis on kohati väga erinevad või koguni vastuolulised. Tegemist on ju paljude uurijate käsitlustega, mida on ilmselt mõjutanud ka rahvusromantilised kujundid ning Kalevipoeg.
Edasise uurimistöö käigus püüan eraldi artiklites või kirjetes analüüsida esitatud nimede etümoloogiat ning uurida, kas need äikesega seotud jumalused esinevad ka Eesti kohanimedes.
A: Läänemeresoome äikesejumalad
> Kõu
Eesti äikesejumal ja Pikkeri kaaslane. Vanapagana või kurjade vaimudega võitleja.
Teised nimed: Kõuk, Vanataat, Vanaisa, Esiisa, Pikne, Äike
Omadused: müristaja, vihma tooja, viljakuse andja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased (Lõuna- ja Lääne Eesti)
> Äike
Eestlaste äikesejumal. Võib esineda nii ilmastikunähtuse kui ka isikustatud üleloomuliku olendina. Võimalik, et pärineb saami äikesejumala Aije (Atja, Aike jms) nimest.
Teised nimed: Vanataat, Vanamees, Esiisa
Omadused: iidne jõud, vihmatooja
Asukoht: tormid, taevas
Rahvas: eestlased, soomlased, saamid/laplased
> Uku
Soomeugriline äikesejumal. Seotud viljakuse ja kosmilise korraga. Nimi võib pärineda samast tüvest kui soomlaste Ukko.
Teised nimed: Vanataat, Vanaisa
Omadused: vana, tark, looja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased
> Ukko
Soome ja Karjala pärimuses Uku otsene vaste. Selgelt taeva- ja äikesejumal, vihmaga seotud viljakuse tooja, kelle relvaks on välk või vasar.
Teine nimi: Pitkäinen, Vanamees, Taat
Omadused: vana mees, pikk ja suur, kirve või vasara omanik, kaitsja
Asukoht: taevas
Rahvas: soomlased, saamid, karjalased
> Pikker
Eesti rahvapärane nimetus äikesele kui jõule või isikustatud nähtusele. Pikselöögi jumal, keda kujutati vahel relvastatud või võitleva taevajõuna. Samastatud Piksega.
Teised nimed: Vanaisa, Uku, Taara, Pikne
Omadused: välguheitja, pillipuhuja; vahel poiss, vahel mees
Asukoht: pilved, jõgi
Rahvas: eestlased, võimalikud skandinaavia, leedu ja slaavi mõjutused
> Pikne
Eesti äikesejumal, kelle nimi tähendab „äikest koos piksega“. Samastatud Pikkeriga.
Omadused: tormiline, ohvrite nõudja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased, liivlased (võimalik balti laen)
B: Soomeugri äikesejumalad
> Aije
Saamide/laplaste taevane ja äikesejumal, kelle ülesandeks oli välgu ja tormide juhtimine ning inimeste kaitsmine kurjade vaimude eest.
Teised nimed: Aijeke, Aigge, Aijeg jms, Vanamees, Taevaisa
Omadused: äikese ja välgu valitseja, tugev ja kardetud, kaitsev ja karistav
Asukoht: taevas
Rahvas: saamid/laplased
> Tiermes
Saami taeva- ja äikesejumal, ilmavalitseja, seotud vibu, äikeselöögi ja vikerkaarega.
Teised nimed: Tor, Horgalles, Tierm
Omadused: tervendaja, tugev ja jõuline, tule põhjustaja, vihma tekitaja, trollide hävitaja; tööriistadeks haamer ja vibu
Asukoht: taevas, järved
Rahvas: saamid/laplased
> Horgalles
Saami äikesejumal, Tiermese hilisem ja skandinaavia Thorist mõjutatud kuju (Thora-galles). Selgelt antropomorfne jumalus.
Teised nimed: Þórr karl, Torivana, Aija, Vanaisa
Omadused: võimas, pikakasvuline, tugev ja range, haamri omanik, kurjade vaimude eest kaitsja
Asukoht: keskmine õhukiht
Rahvas: saamid/laplased
C: Balti äikesejumalad
> Perkūnas
Leedu äikesejumal, tugevalt isikustatud, sõjakas ja moraalne korrastaja, panteonis tähtsuselt teine kuju.
Teised nimed: Parcuns
Omadused: seaduse ja korra hoidja, viljakuse tooja, kirve või vasara omanik
Asukoht: tormid, taevas, pühapaigad
Rahvas: leedulased, lätlased
> Pērkons
Läti vaste Perkūnasele. Seotud pikse, sõja ja viljakusega.
Omadused: kaitsja, tormi valitseja
Asukoht: taevas
Rahvas: lätlased
D: Germaani äikesejumalad
> Thor / Tor
Skandinaavlaste äikesejumal ja hiiglaste vastu võitleja. Eeskätt põllumeeste jumalus ja korra kaitsja. Mõju Eesti alale tugevnes viikingiajal.
Teised nimed: Þórr, Ása-Þórr (väga palju varjunimesid)
Omadused: vasar Mjölnir, kaitsja, viljakuse sümbol
Asukoht: Asgard
Rahvas: skandinaavlased
> Donar
Germaani mütoloogia äikesejumal, tuntud eelkõige läänegermaani rahvaste seas. Vastab põhjagermaani jumalale Thorile ja roomlaste identifitseerimises Jupiterile.
Teised nimed: Þórr, Thunor, Thunar
Omadused: välk, tugevus, kaitse, haamri omanik, võimas sõdalane
Rahvas: lõuna- ja läänegermaani rahvad
> Taara
Tõenäoliselt Thori nime kohalik või balti-saksa vahendusel kujunenud kuju. 19. sajandi rahvusromantikas tõlgendati teda muistse eesti peajumalana, mis võib peegeldada vanemat germaani mõju.
Omadused: võimas, sõjakas, toores jõud, vasara omanik, maa ja inimeste kaitsja
Asukoht: taevas ja pühapaigad
Rahvas: eestlased, võimalikud skandinaavia mõjutused
E: Slaavi äikesejumal
> Perun
Slaavlaste peamine äikese-, välgu- ja sõjajumal, keda peeti taeva valitsejaks ning korra ja õiguse kaitsjaks.
Teised nimed: Perkun, Piorun
Omadused: äikese ja välgu valitseja, taevajumal, sõdalane, korra ja õiguse kaitsja
Asukoht: taevas
Rahvas: slaavlased
