Äike on üks võimsamaid ja tähelepanuväärsemaid loodusnähtusi. Välk, müristamine, tormituul ja vihm on mõjutanud inimeste elu tuhandeid aastaid ning pole üllatav, et eri rahvad on püüdnud neid nähtusi seletada üleloomulike jõudude, esivanemate, vaimude või jumaluste kaudu.
Käesolevas ülevaates kasutatakse mugavuse mõttes mõistet äikesejumalad, kuid kõik siin käsitletavad nimed ei pruukinud algselt tähistada samasuguseid olendeid või usundilisi kujutelmi. Mõni neist võis olla taevajumal, mõni äikese või välgu kehastus, mõni esivanemlik vägi ning mõni erinevate usundiliste traditsioonide kokkusulamise tulemus.
Füüsikalised nähtused
Äike ehk välk on võimas looduslik elektrilahendus, mis tekib pilvedesse kogunenud staatilise elektri vabanemisel. Välk sünnib siis, kui pilvede või pilve ja maapinna vahel tekib väga suur elektripotentsiaali erinevus ning õhk ei suuda enam elektrilaenguid isoleerida, mistõttu toimub hetkeline elektrivoolu läbimurre.
Müristamine on seevastu füüsikaline nähtus, mis tekib välgu põhjustatud õhu plahvatusliku paisumise tulemusel. Kuna õhk paisub helikiirusest kiiremini, tekib atmosfääris lööklaine, mida tajutakse tugeva pauguna või kärgatusena. Lööklaine aeglustudes ja välgukanalist eemaldudes muutub see tavaliseks helilaineks, mida nimetatakse müristamiseks.
Äikesejumalate rohkus
Eesti alal ja selle lähemas ümbruses on äikese, välgu, müristamise ja taevajõududega seotud mitmeid mütoloogilisi tegelasi, näiteks Uku, Taara, Ukko, Perkūnas, Pērkons, Tiermes, Horgalles, Äike, Aije, Thor, Pikker, Pikne, Kõu ja Perun. Rahvapärimuses võivad nende rollid ja omadused osaliselt kattuda ning mõnikord kasutatakse erinevaid nimesid isegi sama olendi kohta.
Äikesejumalate rohkus ei pruugi siiski viidata usundilisele segadusele. Pigem võib see peegeldada Eesti ala pikaajalist kultuurilist mitmekesisust ning erinevate rahvaste ja usundiliste traditsioonide kokkupuuteid. Võimalik, et eri piirkondades kasutati erinevaid jumalanimesid, erinevaid seletusi või isegi erineva päritoluga taevajõudude kujutelmi samaaegselt. Mõnel juhul võisid need traditsioonid eksisteerida kõrvuti, mõnel juhul aga omavahel seguneda.
Seetõttu vaadeldakse käesolevas ülevaates läänemeresoome, saami, balti, slaavi ja germaani traditsioonidest tuntud äikese ja taevajõuga seotud olendeid.
Uurimismeetod
Alljärgnev jaotus põhineb peamiselt avaldatud allikatel ja üldlevinud käsitlustel. Nende allikate kirjeldused ei ole alati ühesugused ning mõnikord võivad need olla isegi vastuolulised. Lisaks on paljusid käsitlusi mõjutanud rahvusromantilised tõlgendused ja hilisemad ümberjutustused.
Järgnevates artiklites vaadeldakse iga nime eraldi. Lisaks rahvapärimusele ja senistele uurimustele kasutatakse etümoloogiat, ajaloolisi nimekujusid ning kohanimeainestikku, et otsida võimalikke uusi seoseid ja tõlgendusi. Eesmärk ei ole anda lõplikke vastuseid, vaid koondada olemasolevaid andmeid ning pakkuda uurijale tööriistu iseseisvate järelduste tegemiseks.
A: Läänemeresoome äikesejumalad
> Kõu
Eesti äikesejumal ja Pikkeri kaaslane. Rahvapärimuses võitleb Vanapagana või teiste kurjade jõududega.
Teised nimed: Kõuk, Vanataat, Vanaisa, Esiisa, Pikne, Äike
Omadused: müristaja, vihma tooja, viljakuse andja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased (eelkõige Lõuna- ja Lääne-Eestis)
> Äike
Eestlaste äikesejumal. Võib esineda nii ilmastikunähtuse kui ka isikustatud üleloomuliku olendina. Võimalik, et nimi on seotud saami äikesejumala Aije (Atja, Aike jt) nimega.
Teised nimed: Vanataat, Vanamees, Esiisa
Omadused: iidne vägi, vihmatooja
Asukoht: tormid, taevas
Rahvas: eestlased, soomlased, saamid
> Uku
Eesti pärimuses tuntud taevase väe või äikesejumala nimi. Võimalik, et seotud soomlaste Ukkoga.
Teised nimed: Vanataat, Vanaisa
Omadused: vana, tark, looja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased
> Ukko
Soome ja Karjala pärimuse taeva- ja äikesejumal, vihma ja viljakuse tooja, kelle relvaks on välk, kirves või vasar.
Teine nimi: Pitkäinen, Vanamees, Taat
Omadused: vana mees, suur ja tugev, kirve või vasara omanik, kaitsja
Asukoht: taevas
Rahvas: soomlased, karjalased
> Pikker
Eesti rahvapärane nimetus äikesele kui jõule või isikustatud nähtusele. Pikselöögi jumal, keda kujutati mõnikord relvastatud või võitleva taevajõuna.
Teised nimed: Vanaisa, Uku, Taara, Pikne
Omadused: välguheitja, pillipuhuja; vahel poiss, vahel mees
Asukoht: pilved, jõgi
Rahvas: eestlased, võimalikud balti, slaavi ja skandinaavia mõjutused
> Pikne
Eesti äikesejumal, kelle nimi on seotud pikse ja äikesega. Sageli samastatud Pikkeriga.
Omadused: tormiline, ohvrite nõudja
Asukoht: taevas
Rahvas: eestlased, liivlased (võimalik balti laen)
B: Saami äikesejumalad
> Aije
Saamide taevane ja äikesega seotud jumalus, kelle ülesandeks oli tormide juhtimine ning inimeste kaitsmine kurjade vaimude eest.
Teised nimed: Aijeke, Aigge, Aijeg jt, Vanamees, Taevaisa
Omadused: äikese ja välgu valitseja, tugev ja kardetud, kaitsev ja karistav
Asukoht: taevas
Rahvas: saamid
> Tiermes
Saami taeva- ja äikesejumal, seotud vibu, äikeselöögi ja vikerkaarega.
Teised nimed: Tor, Horgalles, Tierm
Omadused: tervendaja, vihma tekitaja, tule põhjustaja, trollide hävitaja; tööriistadeks haamer ja vibu
Asukoht: taevas, järved
Rahvas: saamid
> Horgalles
Saami äikesejumal, keda peetakse sageli Tiermese hilisemaks ja Thorist mõjutatud kujuks.
Teised nimed: Þórr karl, Torivana, Aija, Vanaisa
Omadused: võimas, tugev, range, haamri omanik, kurjade vaimude eest kaitsja
Asukoht: keskmine õhukiht
Rahvas: saamid
C: Balti äikesejumalad
> Perkūnas
Leedu äikesejumal, tugevalt isikustatud sõjakas ja moraalset korda hoidev jumalus.
Teised nimed: Parcuns
Omadused: seaduse ja korra hoidja, viljakuse tooja, kirve või vasara omanik
Asukoht: tormid, taevas, pühapaigad
Rahvas: leedulased, lätlased
> Pērkons
Läti vaste Perkūnasele.
Omadused: kaitsja, tormi valitseja, viljakuse tooja
Asukoht: taevas
Rahvas: lätlased
D: Germaani äikesejumalad
> Thor / Tor
Skandinaavlaste äikesejumal ja hiiglaste vastu võitleja. Eeskätt põllumeeste jumalus ning korra kaitsja.
Teised nimed: Þórr, Ása-Þórr (ja arvukad varjunimed)
Omadused: vasar Mjölnir, kaitsja, viljakuse sümbol
Asukoht: Asgard
Rahvas: skandinaavlased
> Donar
Läänegermaani rahvaste äikesejumal, keda peetakse põhjagermaani Thori vasteks.
Teised nimed: Þórr, Thunor, Thunar
Omadused: välk, tugevus, kaitse, haamri omanik, võimas sõdalane
Rahvas: läänegermaani rahvad
> Taara
Taara on sageli peetud muistseks Eesti jumalaks. Mõnes käsitluses on teda seostatud Thoriga, teistes aga käsitletud eraldiseisva jumalusena.
Omadused: võimas, sõjakas, maa ja inimeste kaitsja
Asukoht: taevas ja pühapaigad
Rahvas: eestlased
E: Slaavi äikesejumal
> Perun
Slaavlaste peamine äikese-, välgu- ja sõjajumal, keda peeti taeva valitsejaks ning korra ja õiguse kaitsjaks.
Teised nimed: Perkun, Piorun
Omadused: äikese ja välgu valitseja, taevajumal, sõdalane, korra ja õiguse kaitsja
Asukoht: taevas
Rahvas: slaavlased
