Abiks kohanimede uurijale

Autori nimi:Lea Stroh

Eesti ala muinasusundid

Mitmekihiline usundimaastik Eesti muinasajast rääkides kasutatakse sageli väljendit eesti muinasusk, justkui oleks tegemist olnud ühe ühtse ja muutumatu usundiga. Arheoloogilised, keelelised ja rahvapärimuslikud andmed annavad siiski põhjust käsitleda Eesti ala usundilist minevikku märksa mitmekesisemana. Usundid ei teki ühe hetkega ega püsi muutumatuna. Need arenevad koos inimeste, ühiskonna, keelte ja kultuurikontaktidega. Eesti ala on olnud aastatuhandeid

Eesti ala muinasusundid Loe edasi »

Viikingid ja sõjakate pealike aeg Eesti alal

Mis on viiking? Sõna viiking ei tähendanud algselt rahvust. Viiking ei olnud samas tähenduses rahvanimetus nagu rootslane, taanlane või norralane. Viikingiks nimetati eelkõige inimest, kes osales mereretkedel, mille eesmärk võis olla kauplemine, sõdimine, röövimine või nende tegevuste kombinatsioon. Seetõttu pole päris täpne rääkida viikingitest kui omaette rahvast. Enamik Skandinaavia elanikest ei olnud viikingid ning ka

Viikingid ja sõjakate pealike aeg Eesti alal Loe edasi »

Eesti ala 8.–11. sajandil – viikingiaeg

Eesti Läänemere viikingiajal Viikingiajaks nimetatakse Põhja-Euroopa ajaloos tavaliselt ajavahemikku umbes 800–1050 pKr. Eesti arheoloogilises periodiseeringus kuulub see noorema rauaaja varasemasse ossa. Eesti ei olnud viikingiajal kõrvaline piirkond. Läänemeri ühendas siinset elanikkonda Skandinaavia, Soome, Balti alade ja Ida-Euroopaga. Üle mere ning mööda jõgesid liikusid inimesed, kaubad, hõbe, relvad, tehnoloogiad ja ideed. Samas ei olnud Eesti ala

Eesti ala 8.–11. sajandil – viikingiaeg Loe edasi »

Miks oli usund muinasaja inimesele oluline?

Tänapäeva inimene on harjunud seletama maailma teaduse, tehnoloogia ja loodusseaduste abil. Muinasajal oli maailmapilt teistsugune. Inimene elas looduse keskel ning koges igapäevaselt nähtusi, mille tähendus ei seisnenud üksnes nende praktilistes omadustes. Metsad, jõed, loomad, ilmastik, sünd ja surm olid osa maailmast, milles inimene tundis end osalejana, mitte kõrvaltvaatajana. Tänapäeval eristame tavaliselt looduslikku ja üleloomulikku. Muistse

Miks oli usund muinasaja inimesele oluline? Loe edasi »

Elu Eesti alal 500. aasta paiku pKr

Rahvasterännuaja Eesti Umbes 500. aasta paiku pKr oli Eesti alal rahvasterännuaeg (u 450–550). See nimetus pärineb Euroopa ajaloost, kus 4.–6. sajandit iseloomustasid suured poliitilised muutused ja rahvastikuliikumised. 476. aastal lõppes tavapärase dateeringu järgi Lääne-Rooma keisririik. Eesti ei olnud kunagi Rooma riigi osa, kuid Rooma maailma majanduslik ja kultuuriline mõju ulatus ka Läänemere idakaldale. Eestist leitud

Elu Eesti alal 500. aasta paiku pKr Loe edasi »

Germaani rahvastiku püsiasustus Eesti alal

Sissejuhatus Eesti ala on olnud aastatuhandeid ühenduses germaani keeli kõnelevate rahvastega. Kontaktid Skandinaavia ja Läänemere lõuna- ning läänerannikuga ulatuvad kaugele esiaega. Kuid kontakt ei tähenda veel asustust. Arheoloogiline ese võib olla jõudnud Eestisse kaubanduse, kingivahetuse või kultuurilise mõju kaudu. Võõrast päritolu inimese matmine Eestis tõendab tema kohalolu, kuid ei näita tingimata, et tema rahvastikurühm elas

Germaani rahvastiku püsiasustus Eesti alal Loe edasi »

Muistsest pärandist tänapäeva eestluses

Sissejuhatus Tänapäeva eestlaste kultuuris, keeles ja geneetilises pärandis leidub väga vanu kihistusi. Nende vanuse määramine ei ole aga alati lihtne. Geneetika võimaldab jälgida rahvastiku päritolu tuhandete aastate taha ning keeleteadus rekonstrueerida muistseid keelekihte. Rahvakommete, uskumuste ja pärimuse puhul on olukord keerulisem, sest suurem osa neist on kirjalikult talletatud alles viimastel sajanditel. Seetõttu tuleb eristada tõendatavat

Muistsest pärandist tänapäeva eestluses Loe edasi »

Saamide päritolu ja rändeteed

Sissejuhatus Saamid on Põhja-Euroopa põlisrahvas, kelle ajalooline ja tänapäevane kultuuriala kannab nime Sápmi. See ulatub üle Norra, Rootsi ja Soome põhjaosa ning Koola poolsaare Venemaal. Saami keeled kuuluvad uurali keelkonda ning nende lähimad sugulaskeeled on läänemeresoome keeled, sealhulgas eesti ja soome keel. Saamide päritolu ei saa siiski seletada ühe muistse rahva rändega Põhja-Skandinaaviasse. Geneetika, keeleteadus

Saamide päritolu ja rändeteed Loe edasi »

Märgutuledega seotud kohanimed

Rahututel aegadel oli oluline vaenlase lähenemist võimalikult vara märgata ja sellest kiiresti teistele teada anda. Selleks kasutati hea nähtavusega vahikohti, kust jälgiti ümbrust ning vajaduse korral süüdati märgutuli. Kui vahikohad paiknesid üksteise nägemisulatuses, sai ühelt vahikohalt antud signaali järgmises punktis korrata ning hoiatus kiiresti edasi kanda. Teateid võisid edastada ka kullerid ning märguandmiseks sai kasutada

Märgutuledega seotud kohanimed Loe edasi »

Scroll to Top