Abiks kohanimede uurijale

Autori nimi:Lea Stroh

Oden

Skandinaavia ehk muinaspõhja mütoloogiast tuntud jumal Oden on üks mitmetahulisemaid ja vastuolulisemaid tegelasi vanapõhja usundis. Tema kuju on kujunenud pika aja jooksul ning ühendab endas tarkuse, sõja, maagia, luule ja saatuse teemad. Käesolev ülevaade annab lühikese pildi tema päritolust, omadustest ja rollist. KOHANIMEVIHIKU artiklites kasutatakse kokkuleppeliselt nimekuju Oden. Vaata ka: Snorre Sturlassoni Ynglingite saagas esitatud

Oden Loe edasi »

Suur Tõll

Suur Tõll on Eesti rahvapärimuse tuntuim saarlaste vägimees ja hiid. Tema lood on seotud eeskätt Saaremaaga, kuid tuntud ka Muhus ja Hiiumaal. Suure Tõllu muistendeid hakati kirjalikult talletama 18. sajandi lõpus ning põhjalikumalt koguma ja avaldama 19. sajandil. Tõll rahvapärimuses Rahvapärimuses kujunes Tõllust Saaremaa sümboolne kaitsja, kelle kuju ühendab muistseid uskumusi, kohapärimust ja hilisemaid rahvuslikke

Suur Tõll Loe edasi »

Ginnungagap

Maailma loomine – muinaspõhja mütoloogia

Esialgu ei olnud midagi peale maagilise kuristiku Ginnungagapi, mis laius igavesti igas suunas. Kuristiku põhjapoolses servas tekkis pime ja külm riik Niflheim (’pimeduse riik’), mille keskel pulbitses allikas Hvergelmir. Sellest said alguse üksteist jäist Elivagari jõge, mis kattis aja jooksul suure osa Ginnungagapist paksu jää ja härmatisega. Lõunas asus kuum ja tuleleegitsev Muspelheim (’tule kodu’),

Maailma loomine – muinaspõhja mütoloogia Loe edasi »

Rahvaetümoloogia

Rahvaetümoloogia on keeleline nähtus, mille puhul tundmatu või arusaamatuks muutunud sõna või sõnaosa hakatakse seostama mõne tuttavama sõnaga ning selle kuju või tähendus võib selle mõjul muutuda. Seda võib juhtuda näiteks siis, kui sõna pärineb teisest keelest või kui selle algne tähendus on keelekasutajatele muutunud arusaamatuks. Sellise kohandumise tulemusena võib sõna saada uue kuju või

Rahvaetümoloogia Loe edasi »

Etümoloogia

Sõna etümoloogia pärineb vanakreeka sõnadest étymon (ἔτυμον) ’tõene, tegelik; sõna algtähendus’ ja lógos (λόγος) ’sõna, õpetus’. Etümoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu, algupärast tähendust ja ajaloolist arengut. Etümoloogias uuritakse, millistest osadest sõna koosneb, kuidas selle kuju ja tähendus on aja jooksul muutunud ning millistes keeltes leidub selle vasteid, sugulassõnu või võimalikke eelkäijaid. KOHANIMEVIHIKUS

Etümoloogia Loe edasi »

Skandinaavia muinasusk

Skandinaavia (muinaspõhja) muinasusk on üldnimetus Skandinaavia põhjagermaani rahvaste ristiusueelsele usundile. See ei olnud ühe kindla õpetuse, pühakirja ega usulise organisatsiooniga religioon, vaid pika aja jooksul kujunenud ja muutunud uskumuste, müütide, rituaalide ja kultuspraktikate kogum. Selle vormid võisid eri aegadel ja piirkondades erineda. Usundi oluline osa oli usk nimelistesse jumalatesse, kuid jumalausu kõrval esinesid ka animistlikud

Skandinaavia muinasusk Loe edasi »

Skandinaavia mütoloogia maailmad ja olendid

Alljärgnevas registris on kokkuvõte Skandinaavia (muinaspõhja) mütoloogias esinevatest paikadest, peamistest tegelastest ja nende atribuutidest. Kogu mütoloogia on väga sisukas ning selle lahti seletamine ei ole käesoleva töö eesmärk. Vajadusel selgitatakse konkreetset tegelast, sündmust või atribuuti eraldi artiklis. Alljärgnevalt esitatud nimede ja nimetuste kujud pärinevad rootsikeelsetest allikatest. Vaata ka teisi Skandinaavia mütoloogia ja muinasusuga seotud artikleid

Skandinaavia mütoloogia maailmad ja olendid Loe edasi »

Muinaspõhja mütoloogia maailmapuu Yggdrasil

Skandinaavia mütoloogia

Skandinaavia mütoloogia hõlmab eelkõige islandlaste, norralaste, taanlaste ja rootslaste kristluse-eelseid müüte ja pärimusi jumalatest, üleloomulikest olenditest, kangelastest ning maailma tekkimisest, korraldusest ja hävingust. Mütoloogia oli tihedalt seotud muinaspõhja usundiga, kuid mütoloogia ja usund ei ole samatähenduslikud mõisted. Mütoloogia koosneb jumalate, olendite, paikade ja sündmustega seotud jutustustest ja pärimustest. Usund hõlmab lisaks uskumusi, kultust, rituaale, ohverdamist

Skandinaavia mütoloogia Loe edasi »

Eesti ala võõrvõimude all kuni 1918. aastani

Enne võõrvallutusi Tänapäeva Eesti ala ei moodustanud muinasaja lõpul ühtset riiki. Siin olid maakonnad ja väiksemad piirkondlikud üksused, mille omavahelised poliitilised suhted pole täielikult teada. Eesti ala puutus kokku nii Skandinaavia, Vana-Vene kui lõunapoolsete naabritega. Kontaktide hulka kuulusid ka sõjaretked ja katsed mõne piirkonna üle kontrolli saavutada. Üks varasemaid kirjalikult teadaolevaid juhtumeid pärineb aastast 1030.

Eesti ala võõrvõimude all kuni 1918. aastani Loe edasi »

Animism ja maausk

Animism on maailmapilt, milles inimest ümbritsevat loodust ei käsitleta elutu ja passiivse keskkonnana. Loomi, taimi, veekogusid, kive, maastikke ja loodusnähtusi võidakse tajuda elusate, hingestatud või toimivate jõududena, kellega inimene on vastastikuses suhtes. Animism ei ole üks kindlate dogmade ja ühtse õpetusega religioon. Selle vormid on eri rahvastel ja eri aegadel olnud erinevad. Ühiseks jooneks võib

Animism ja maausk Loe edasi »

Scroll to Top