Abiks kohanimede uurijale

kirjed

m-märksõnad

meðal, miðil ’keskel, vahel’ (vanapõhja);medel ’keskmine, vahepealne’ (rootsi);medhios ’keskmine, keset, keskel’ (indogermaani);medius ’keskel olev, keskmine’ (ladina);midde ’keskmine’ (vanafriisi);miðr  < germaani medja ’keskmine’ (vanapõhja);miehttse  ’tühermaa’ (lapi);mierre  ’piir’ (lapi);mil’la, mil’lú  ’veski’ (lapi);mitil, metal ’keskel’ (vanaülemsaksa);mitti ’keskmine’ (vanaülemsaksa);Moos ’sammal’ (saksa);mor’tú  ‘langetatud puud’ (lapi);mose ’raba, sammal’ (norra, taani);mosi  ’raba, sammal’ (vanapõhja) < *musan (muinaspõhja);moskús ’eraldatud, piiratud ala’ (lapi);most  ’sild’

m-märksõnad Loe edasi »

Mädapea

Mädapea küla asub Viru maakonnas, Rakvere ja Tapa vahelisel alal. Kohanimeraamatus on pakutud, et nime lähtekohaks võis olla mingi isikunimi või ka sügisesed küpsenud marjad; hilisemates kirjapanekutes on oletatud seost sõnaga mätas. KNR Taani Hindamisraamatus (1241) on küla mainitud nime all Metapæ . Küla oli selleks ajaks juba välja kujunenud ning võis olla asustatud ammu

Mädapea Loe edasi »

must

Eestis on paarkümmend kohanime, mille eesliiteks on sõna must. Seda on püütud seletada isiku- või loodusnimena, kuid enamasti on nende kohanimede tähendus jäänud loogilise selgituseta. Must võib küll olla seotud isiku mingi omaduse, mõne loodusnähtuse, sündmuse või seigaga, kuid sellisel juhul peaks seda olema võimalik ka tõestada ja põhjendada. Mustjõgede puhul, mis asuvad peamiselt soistel

must Loe edasi »

Mustahamba

Rõuge vallas on kaks Mustahamba nimelist kohta – Mustahamba ja Kahrila-Mustahamba. Kohanime Mustahamba on seostatud kellegi „mustade hammastega“, sest 1839. a. kirja pandud nimekuju Melsob tõlgendatakse lätikeelse mõiste melni zobi ’mustad hambad’ järgi. Mustahamba (1684 Musti Hambo Lande, 1694 Mellasup Rein, 1765 Dorf Mustahamba, 1773 Muste Hamm, 1811 Malsup, 1839 Melsob; läti Melnzobji); KNR Kahrila-Mustahamba (1627 Musthamba Lauer, 1638 Mustam

Mustahamba Loe edasi »

Mustvee

Mustvee on linn Peipsi järve rannikul. Varasemad nimed Kohanimeraamatu (KNR) järgi:1493 Mustut, 1599 folwark Mostfersth alias Czarny, Mosthffer, wioska Musth alias Czarne, 1601 Mustvett, 1638 Mustajäcki (Mustvee jõe kohta), 1696 Mustweddist,  1796 Mustwed; vene k. Чо́рна, Поса́д Чёрный. Kohanimeraamatus on pakutud, et Mustvee võis oma nime saada Peipsi järvelt, mille üheks paralleelnimeks olevat olnud Mustvesi. Vikipeedias oletatakse seevastu, et nimi pärineb Mustvee jõelt, mis läbi turbamaade voolates tõi suudmealale

Mustvee Loe edasi »

Scroll to Top