MUINASEESTI USK – REGISTER

Eesti ala muinasusund oli kahtlemata mitmepalgeline ja koosnes paljudest erinevatest uskumustest. On ju loomulik, et erinevad siia rännanud rahvaste grupid tulid koos oma jumaluste ja arusaamadega. Samas ei pruukinud need üksteisest väga erineda, sest uskumuste aluseks sai olla suhtumine loodusesse, taevasse ja loodusnähtustesse, millega igapäevaselt kokku puututi.

Alljärgnevas REGISTRIS püüan esitada erinevaid mütoloogiaid ja nende tegelasi, mida võiksime Eesti kohanimede põhjal tuvastada või eristada. Need katsed on vaid oletused, mida on tarvis jätkuva tööga kontrollida ja edasi arendada.

Artiklid

• Muinaseesti usk
  
• Eesti ala äikesejumalad

Mütoloogilised tegelased

• Kõu: Eesti muinasusundis üks vanimaid ja võimsamaid äikesejumalusi, keda seostati müristamise, välgu ja taeva väega. Rahvapärimuses kujutati teda taevase vanamehena, kelle hääl kostis müristamisena ja kelle jõud puhastas õhku ning tõi vihma ja viljakust.
• Pikker ja Pikne: Eesti muinasusundis äikesega seotud tegelased, kuid ei olnud algselt päris üks ja sama mõiste. Pikker näib olevat rohkem personifitseeritud jumalus – välgu heitja või relvastatud taevane sõdalane. Pikne seevastu võib tähistada välgulööki ennast, jumaluse relva või sama jumaluse aktiivset ilmumist looduses.
• Suur Tõll: Eesti rahvamütoloogias Saaremaa vägilane ja hiidvägilane, kes kaitses saart vaenlaste eest ning oli tuntud oma tohutu kasvu, heasüdamlikkuse ja rasketest kividest visatud märkide poolest. Võib peegeldada muinaspõhja jumala Odeni varasemat kultuslikku tähendust Saaremaa piirkonnas.

• Äike: Eestlaste jaoks oluline jumalik jõud mitte üksnes põldudele vajaliku vihma tõttu, vaid ka kaitsjana – nii võõra väe kui ka vaenulike üleloomulike jõudude vastu. Nimetus võib pärineda saami (lapi) keeltest ja tähendada ‘vanaisa’, ‘vana mees’ või ‘esivanem’.