Rõuge on ajalooline kihelkond ja tänapäevane alevik Võrumaal. Rõuge ümbrus kuulub Eesti muistsete võimukeskuste hulka ning siin paikneb üks Lõuna-Eesti tuntumaid linnamägesid koos muistse asustusalaga.
Rõuge kui muistne keskus
Rõuge linnamägi oli muinasaja lõpul üks Lõuna-Eesti tähtsamaid linnuseid. Selle ümber paiknes muistne asustusala, mis on märksa suurem kui linnamägi ise. See viitab sellele, et linnus ei olnud üksnes kaitserajatis, vaid piirkondlik keskus, kus koondusid võim, kaubandus ja igapäevane elu.
- Rõuge on üks paremini uuritud Eesti viikingiaegseid linnuseid.
- Püsiasustus tekkis seal Rooma rauaajal (umbes 1.–5. sajand).
- Linnus rajati keskmisel rauaajal (7.–8. sajand).
- Linnus hävis 11. sajandil.
- Rõuge oli oluline piirkondlik keskus.
- Rõuge osales tõenäoliselt piirkondlikus kaugkaubanduses (karusnahad).
- Piirkonnas kasvatati teravilja, sealhulgas rukist.
Rõuge teadaolevad varasemad nimed
1563 мыза Ревгуи, Реввы
1585 Rewg Moyza, Rewga küla
1587 Reuk Moiza
1613 Reuda, Renda
1627 Raugk Kuella, Raug (mõis)
1638 Raug oder RowHoff
1684 Raugs Hoff, Rougs Hoffläger
1688 Raug
1691-97 Rauga hof
1696 Raugahof
1698 Raugahof
1782 Raugo mõis
1783 Rauge
1798 Rauge
Nime ametlik seletus
Eesti Kohanimeraamatu järgi pärineb Rõuge nimi tõenäoliselt muistse isikunime *Rauka järgi. Nime vanemates kirjapanekutes esineb mitmeid erinevaid kujusid ning nimi oli tõenäoliselt algselt Raug-, millest arenes hiljem lõunaeestiline Rõug-. Võrdlusena on toodud ka Soome perekonnanimi Raukko, mida on peetud Skandinaavia isikunime Ragnvald muganduseks.
Nime päritolu ei peeta siiski lõplikult selgitatuks.
Esmane hinnang
Rõuge vanad nimekujud võimaldavad lisaks Kohanimeraamatus esitatud seletusele kaaluda ka teisi etümoloogiaid. Rõuge oli tõenäoliselt üks Lõuna-Eesti tähtsamaid muistseid keskusi. Seetõttu ei pruugi kohanimi peegeldada üksnes isikunime või maastiku omadust, vaid võib olla seotud ka paiga majandusliku, ühiskondliku või usundilise tähendusega. Praeguste andmete põhjal ei ole võimalik eelistada ühtki etümoloogiat teistele ning kõik siin käsitletud võimalused vajavad edasist uurimist.
Etümoloogia
Muistne isikunimi
Eesti Kohanimeraamatus on Rõuge nime võimalikuks lähtevormiks rekonstrueeritud muistne isikunimi *Rauka. Selline seletus on keeleliselt võimalik ning isikunimedest tuletatud kohanimesid leidub Eestis rohkesti.
Selle seletuse hindamist raskendab aga asjaolu, et isikunimi on rekonstrueeritud eeskätt kohanime põhjal. Seni ei ole siiski teada ajaloolist isikut ega muud sõltumatut allikat, mis kinnitaks sellise isikunime kasutamist just Rõuge piirkonnas. Seetõttu tuleb seda käsitleda ühe võimaliku, kuid praegu otseselt tõendamata seletusena.
Rukki sõnapere
Vanades germaani keeltes esineb rukist tähistav sõnapere kujul rugr, rog, rug, roug, råg ja teistes lähedastes vormides. Sama sõnatüvi esineb ka vanainglise, vanasaksi, balti ja slaavi keeltes ning seda on seostatud indoeuroopa tüvega *u̯rughi̯ā / rughi-.
Need langevad hästi kokku Rõuge vanemate nimekujudega ning võivad viidata seosele rukki kasvatamise, kogumise või kaubandusega. Jan de Vries on pidanud võimalikuks, et see sõna on germaani keeltesse laenatud balti keeltest.
Sõna rukis etümoloogia
(1) vanapõhja rugr
(2) vanarootsi rogher, rugher
(3) rootsi råg; dial. rug, ru, ruv, rög, röj, rogg, roch, rog, roug, råug
(4) taani, norra rug
(5) islandi rugr
(6) vanainglise ryge
(7) inglise rye
(8) vanasaksi roggo
(9) vanaülemsaksa rocko
(10) saksa Roggen
(11) soome ruis
(12) liivi rügš
(13) leedu rugỹs
(14) läti rudzi
(15) vene rožь (рожь)
(16) võrurügä
Allikad: Pokorny u̯rughi̯ā / rughi-; de Vries rugr; SAOB råg, Võro-eesti rüga;
Odeni võimalik sõnapere
Võrdlusmaterjali pakub ka vana põhjamaine sõnapere rag(n)- / rǫgn-.
Üks Odeni heitinimedest on Rǫgnir. Norra keeleteadlane Hjalmar Falk on seostanud selle gooti sõnaga ragineis (‘nõuandja’) ning leidnud, et selle nime puhul ei nähtud Odenit üksnes nõuandjana, vaid pigem jumalate tingi juhina (hovdingen på gudetinget). Selline tõlgendus loob huvitava seose Odeni, kärajate ja võimukeskuste vahel.
Keeleliselt ei saa siiski väita, et Rõuge nimi pärineks Odeni heitinimest Rǫgnir. Praegu puuduvad keeleajaloolised tõendid, et pidada Rõuge nime otseselt sellest sõnaperest pärinevaks.
Võimalik usundiline tähendus
Kui Rõuge ümbrus oli oluline võimu- ja kogunemiskeskus, ei saa välistada, et sellel oli ka usundiline tähendus. Skandinaavia traditsioonis toimusid tingid sageli pühades paikades ning mõnes piirkonnas seostati neid ka Odeni kultusega. Praegu puuduvad siiski otsesed tõendid, et Rõuge oleks olnud Odeni kultuskeskus.
Kokkuvõte
Rõuge kujunes tõenäoliselt oluliseks keskuseks juba muinasajal. Seetõttu ei saa välistada, et kohanimi peegeldab mitte üksnes üksikut isikut või maastikuobjekti, vaid kogu piirkonna tähtsust oma aja võimu-, kaubandus- või usundikeskusena.
Kui piirkonnas tegutsesid erinevad rahvastikurühmad ja usundilised traditsioonid, võis kohanimi algselt kuuluda samasse kultuuriruumi, kust pärinevad ka mõned Odeniga seotud nimetused. Hilisemate keelemuutuste käigus võis nime algne tähendus ununeda või seda hakati tõlgendama uues keele- ja kultuurikeskkonnas.
Praegu ei ole võimalik ühtegi pakutud etümoloogiat teistele eelistada. Seega ei ole Rõuge nime päritolu seni lõplikult selgitatud. Praeguste teadmiste põhjal väärivad tähelepanu kolm peamist võimalust:
- muistne isikunimi *Rauka;
- rukist tähistav vana germaani sõnapere (rugr, rog, roug jt);
- vana põhjamaine sõnapere (rag(n)- / rǫgn-), kuhu kuulub Odeni heitinimi Rǫgnir.
