Abiks kohanimede uurijale

kirjed

P – kohanimed

P – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Pedassaar – böte;Pedassaare – böte;Purtsa – Purtse;Purtse – Purtse;Purtsi – Purtse;Põdra – böte;Põdrangu – böte;Põdri – böte;Põdruse – böte;Põlva – vi, vé, vä;

P – kohanimed Loe edasi »

p-märksõnad

pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’ (indogermaani);páçu  ’kariloomad’ (vanaindia);paimen  ’karjus’; paimentaa ’karjatama’ (soome);passe  ’ohverdamise paik’, ‘püha’ (lapi);pati  ’isa’ (vanapõhja); pater (ladina);pecku  ’kariloomad’ (vanapreisi);pĕcūnia ’varandus; raha’ (ladina);pĕcus  ’kari, koduloomad’ (ladina);pékus  ’kariloomad’ (leedu);pelkė  ’soo’ (leedu);pidtja  ’ehitus’ (lapi);pidtja  ’talu’ (lapi);piekar  ’raba’ (lapi);piha ’õu, hoov’ (soome);pihe  ’taluõu’ (lapi);pihē ’sisehoov’ (luulelapi);pivà, püvà ’püha, jumalaga seotud’ (liivi);plás’sa  ’kirikuküla või koht, kus rahvas

p-märksõnad Loe edasi »

pe, pä

Eestis on palju kohanimesid, mille tagaliide on või on olnud pe, pä, pa, pæ,be, ba, pea, pee, pää, päh, peh, pan jms. Kohanimeraamatu andmeil pärinevad nimede tagaliited -pe, -pä, –pa, –be sõnast pea, mis tähendab ’ots, tipp’ (tüüpiline rannaäärsetele kihelkondadele) või ka positiivset pinnavormi märkivast maastikuosast. Samuti on arvatud, et osa selliste lõppudega kohanimesid on

pe, pä Loe edasi »

püha

Sõna püha tähistab midagi eraldatud, erilist või austatavat. Eesti püha ja soome pyhä kuuluvad vanasse läänemeresoome sõnavarasse, kuid selle täpne päritolu ei ole kindlalt teada. Sarnase tähendusega sõnu leidub paljudes keeltes, kuid need ei pärine ühest ja samast algallikast. Näiteks germaani keeltes esineb sõnatüvi (*wīhaz, gooti weihs, vanaülemsaksa wīh), mis tähistab püha või pühitsetud kohta.

püha Loe edasi »

Purtse

Purtse on ajalooline kohanimi Ida-Virumaal Lüganuse vallas, mis tähistab mitut omavahel seotud objekti: Purtse jõge, sadamat, küla, mõisa ja kindluselamut ning mitut jõe ääres paiknevat ajaloolist linnuse- ja asulakohta. Piirkond on olnud oluline juba muinasajal, sest Purtse jõe suue Soome lahe ääres kujutas endast looduslikku sadamat. Suudmeosa (viimased kilomeetrid Soome laheni) oli muinasajal kindlasti kasutatav

Purtse Loe edasi »

Scroll to Top