Abiks kohanimede uurijale

Autori nimi:Lea Stroh

Milleks kasutati lohukive?

Lohukivid on üks Eesti esiajaloo tuntumaid, kuid samas kõige raskemini mõistetavaid muistiseid. Neid on uuritud juba pikka aega ning esitatud on mitmeid erinevaid tõlgendusi, mis käsitlevad nii lohukivide levikut, kasutusaega kui ka võimalikku tähendust. Käesolev artikkel annab esmalt lühikese ülevaate peamistest akadeemilistest käsitlustest ning seejärel esitab autori tõlgenduse lohukivide kasutusest. Selline lähenemine võimaldab vaadelda olemasolevaid

Milleks kasutati lohukive? Loe edasi »

Pühapaik kui puutumatu ruum

Nerthuse kultus Tacituse järgi Rooma ajaloolase Tacituse teos Germania* sisaldab üht vanimat säilinud kirjeldust germaani rahvaste usundist. Eriti tähelepanuväärne on peatükk 40, kus kirjeldatakse jumalanna Nerthuse kultust. Seda kirjeldust on sageli käsitletud Maaema kultusena, kuid sama oluline on selle tähendus pühapaiga olemuse mõistmisel. Tacituse tekst näitab, kuidas pühapaik, kultus ja ohverdamine võivad moodustada ühe terviku ning

Pühapaik kui puutumatu ruum Loe edasi »

Odeni maskid

Skandinaavia ehk muinaspõhja mütoloogias on Oden jumal, keda tuntakse paljude nimede ja kujude kaudu. Saagades ja Eddades esineb ta kümnete varjunimede ehk heitide all, millest igaüks võib rõhutada mõnd tema omadust, rolli või tegevusviisi. See mitmetähenduslikkus on oluline ka kohanimede uurimisel. Võimalik seos Odeniga ei pea avalduma tema põhinimes. Nimes võib kajastuda mõni tema varjunimi,

Odeni maskid Loe edasi »

Pühapaikade vanus ja kohanimed

Pühapaikade vanuse probleem Eesti pühapaikade uurimisel on tekkinud küsimus, kui kaugele minevikku saab nende ajalugu jälgida. Tõnno Jonuks, Martti Veldi ja Ester Oras on juhtinud tähelepanu ajalooliste looduslike pühapaikade senise käsitluse puudustele. Nende peamine kriitika puudutab mõistete ebatäpsust, hilise rahvapärimuse põhjal tehtud oletusi paikade muinasaegse päritolu kohta ning pühapaikade puudulikku dateerimist. Samuti on sageli käsitletud

Pühapaikade vanus ja kohanimed Loe edasi »

Kultuskoht, ohverkoht ja pühapaik

Küsimusele, mis on kultuskoht, ohverkoht ja pühapaik, ei ole lihtne vastata, kuigi esmapilgul näivad need mõisted enesestmõistetavad: kultuskoht on paik rituaalide läbiviimiseks, ohverkoht paik andide või ohvrite toomiseks ning pühapaik koht, mida peetakse pühaks. Selline jaotus loob mulje selgusest, kuid lähemal vaatlusel hakkavad piirid hägustuma. Esiteks ei ole selge, mida tähendab religioosses mõttes „koht“. Kas

Kultuskoht, ohverkoht ja pühapaik Loe edasi »

Kohanimi ja usundiline taust

Paljud Eesti vanemad kohanimed viitavad tähendusväljadele, mis ei ole üksnes geograafilised ega praktilised, vaid võivad seostuda kultuse, pühaduse ja usundilise maailmatõlgendusega. Nimed võivad sisaldada viiteid hiitele, pühadele paikadele, ohverdamisele, jumalustele või muudele sakraalsetele nähtustele. Selliste nimede mõistmiseks tuleb arvestada maailmaga, milles need tekkisid ja kus maastikul võis olla ka usundiline tähendus. Eesti ala ei olnud

Kohanimi ja usundiline taust Loe edasi »

Lüganuse – ajalooline ja arheoloogiline ülevaade

Lüganuse on alevik Ida-Virumaal Purtse jõe ääres ning ajaloolise Lüganuse kihelkonna keskus. Asustus kujunes siin välja juba muinasajal. 13. sajandil oli Lüganuse üks Virumaa suuremaid külasid ning hiljem sai sellest kirikukihelkonna keskus. Lüganuse ajalugu seostub muistse Askala kihelkonna, Purtse jõe äärsete linnuste, keskaegse kiriku ja lähedal asuva Püssi mõisaga. Tähelepanuväärne on ka asula paiknemine looduslikult

Lüganuse – ajalooline ja arheoloogiline ülevaade Loe edasi »

Sakraalsed kohanimed Eestis

KOHANIMEVIHIKUS käsitletakse sageli religiooni, kultuspaiku ja sakraalse tähendusega kohanimesid. See võib esmapilgul tunduda liialdusena, sest tänapäeval nähakse religiooni sageli eraldiseisva eluvaldkonnana. Muinasajal see nii ei olnud. Muistses ühiskonnas ei pruukinud religioon olla igapäevaelust, loodusest, kogukonnast ja võimust sama selgelt eraldatud valdkond nagu tänapäeval. Rituaalne ja praktiline tegevus võisid olla omavahel tihedalt seotud. Seetõttu ei oleks

Sakraalsed kohanimed Eestis Loe edasi »

Purtse – ajalooline ja arheoloogiline ülevaade

Purtse on ajalooline asustuspiirkond Ida-Virumaal Lüganuse vallas, Soome lahe rannikul Purtse jõe alamjooksul ja suudmealal. Piirkond on tähelepanuväärne rauaaegse asustuse, kahe linnusekoha, võimaliku muistse sadamakoha ning keskajast pärinevate kirjalike teadete poolest. Purtse ajalugu on seotud muistse Askälä kihelkonna, Lüganuse ümbruse ja Purtse jõega. Arheoloogilised uuringud on andnud uusi teadmisi eelkõige Taramäe ja Tarakallase kindlustatud paikade

Purtse – ajalooline ja arheoloogiline ülevaade Loe edasi »

Kuidas kasutada KOHANIMEVIHIKUT?

Juhend kohanimede uurijale Eestis on tuhandeid kohanimesid, mille algset tähendust me enam ei tea. Paljud neist pärinevad ajast, mil keel, maailmapilt ja uskumused olid praegusest erinevad. Eesti alal on eri aegadel elanud ja tegutsenud erineva keele- ja kultuuritaustaga rahvaid, mistõttu tuleb kohanimede võimalikke tähendusi otsida ja võrrelda ka paljudes teistes keeltes. Suur osa vanadest kohanimedest

Kuidas kasutada KOHANIMEVIHIKUT? Loe edasi »

Scroll to Top