Abiks kohanimede uurijale

Facebook-f
TOETA KOHANIMEVIHIKUT

Autori nimi:Lea Stroh

Religioon ja sellega seotud mõisteid

Jäta kommentaar / RELIGIOON / By

Religioon Religiooni määratlemine ei ole lihtne ülesanne. Selleks on pakutud väga erinevaid definitsioone ning sageli öeldakse, et neid on peaaegu sama palju kui uurijaid. Seetõttu ei ole võimalik anda ühtainsat täpset definitsiooni, mis hõlmaks kõiki religioosseid nähtusi. Üldiselt võib religiooni mõista kui uskumuste, tavade ja rituaalide süsteemi, mille kaudu inimesed suhestuvad üleloomulikeks või pühadeks peetavate […]

Religioon ja sellega seotud mõisteid Loe edasi »

Kuidas kasutada KOHANIMEVIHIKUT?

Jäta kommentaar / UURIJALE / By

Juhend kohanimede uurijale Eestis on tuhandeid kohanimesid, mille tegelikku tähendust me enam ei tea. Paljud neist pärinevad ajast, mil maailmapilt, keel ja uskumused olid teistsugused kui praegu. Suur osa neist jääb ilmselt seletuseta ka tulevikus, kuid see ei tähenda, et neid ei võiks uurida. KOHANIMEVIHIK püüab pakkuda võimalusi, kuidas Eesti kohanimesid teadlikult, kriitiliselt ja metoodiliselt

Kuidas kasutada KOHANIMEVIHIKUT? Loe edasi »

Kohanimede uurimine eeldab kultuse mõistmist

Jäta kommentaar / UURIJALE / By

Paljud Eesti vanemad kohanimed viitavad tähendusväljadele, mis ei ole üksnes geograafilised ega praktilised, vaid seostuvad kultuse, pühaduse ja religioosse maailmatõlgendusega. Nimed, mis sisaldavad viiteid hiitele, pühadele paikadele, ohverdamisele, jumalustele või muudele sakraalsetele nähtustele, ei ole juhuslikud keelelised kujundid. Need peegeldavad maailmakogemust, milles maastik oli tähendustega struktureeritud. Eesti ala ei olnud muinasajal kultuuriliselt ega usundiliselt ühtne.

Kohanimede uurimine eeldab kultuse mõistmist Loe edasi »

Oden

Jäta kommentaar / MUINASPÕHJA USK / By

Muinaspõhja mütoloogiast tuntud jumal Oden on üks mitmetahulisemaid ja vastuolulisemaid tegelasi vanapõhja usundis. Tema kuju on kujunenud pika aja jooksul ning ühendab endas tarkuse, sõja, maagia, luule ja saatuse teemad. Käesolev ülevaade annab lühikese ja selge pildi tema päritolust, omadustest ja rollist. Artiklis kasutatakse nimekuju Oden, kuna see esineb ka Eesti kohanimedes. Odeni nimi ja

Oden Loe edasi »

Muinaspõhja mütoloogia maailmapuu Yggdrasil

Muinaspõhja usk

Jäta kommentaar / MUINASPÕHJA USK / By

Jumalate maailm Muinaspõhja usk oli põhjagermaani rahvaste usundiline traditsioon, mis kujunes Skandinaavias pika aja jooksul enne ristiusu levikut. Selle maailma keskmes olid nimelised jumalused, kellel olid kindlad omadused, ülesanded ja mõjualad. Erinevalt animismist ehk maausust ei nähtud üleloomulikku peamiselt looduses peituvate hingede ja vägedena. Muinaspõhja usus oli oluline koht jumalatel, kes mõjutasid maailma käekäiku ning

Muinaspõhja usk Loe edasi »

Suur Tõll

Suur Tõll

Jäta kommentaar / MUINASEESTI USK / By

Suur Tõll on Eesti rahvapärimuse tuntuim saarlaste vägimees ja hiid. Tema lood on seotud eeskätt Saaremaaga, kuid tuntud ka Muhus ja Hiiumaal. Suure Tõllu muistendeid hakati kirjalikult talletama 18. sajandi lõpus ning põhjalikumalt koguma ja avaldama 19. sajandil. Tõll rahvapärimuses Rahvapärimuses kujunes Tõllust Saaremaa sümboolne kaitsja, kelle kuju ühendab muistseid uskumusi, kohapärimust ja hilisemaid rahvuslikke

Suur Tõll Loe edasi »

Eesti ala muinasusud

Jäta kommentaar / MUINASEESTI USK / By

Mitmekihiline usundimaastik Eesti muinasajast rääkides kasutatakse sageli väljendit „eesti muinasusk“, justkui oleks tegemist olnud ühtse ja tervikliku usundiga. Arheoloogilised, keelelised ja rahvapärimuslikud andmed viitavad siiski sellele, et tegelikkus võis olla märksa mitmekesisem. Usundid ei teki ühe hetkega ega püsi muutumatuna. Need arenevad koos rahvaste, keelte ja kultuuridega. Eesti ala on olnud aastatuhandeid erinevate liikumiste, kontaktide

Eesti ala muinasusud Loe edasi »

Miks usuti muinasajal kõrgematesse olevustesse?

Jäta kommentaar / RELIGIOON / By

Tänapäeva inimene on harjunud seletama maailma teaduse, tehnoloogia ja loodusseaduste abil. Muinasajal oli maailmapilt teistsugune. Inimene elas looduse keskel ning koges igapäevaselt nähtusi, mille tähendus ei seisnenud üksnes nende praktilistes omadustes. Metsad, jõed, loomad, ilmastik, sünd ja surm olid osa maailmast, milles inimene tundis end osalejana, mitte kõrvaltvaatajana. Usk üleloomulikesse jõududesse ei olnud seega pelgalt

Miks usuti muinasajal kõrgematesse olevustesse? Loe edasi »

Ginnungagap

Maailma loomine (muinaspõhja mütoloogia)

Jäta kommentaar / MUINASPÕHJA USK / By

Esialgu ei olnud midagi peale maagilise kuristiku Ginnungagapi, mis laius igavesti igas suunas. Kuristiku põhjapoolses servas tekkis pime ja külm riik Niflheim (’pimeduse riik’), mille keskel pulbitses allikas Hvergelmir. Sellest said alguse üksteist jäist Elivagari jõge, mis kattis aja jooksul suure osa Ginnungagapist paksu jää ja härmatisega. Lõunas asus kuum ja tuleleegitsev Muspelheim (’tule kodu’),

Maailma loomine (muinaspõhja mütoloogia) Loe edasi »

Märgutuledega seotud kohanimed

Jäta kommentaar / UURIJALE / By

Rahututel aegadel hoiatati rahvast vaenlase ootamatu rünnaku eest märgutulede abil. Need süüdati maastikul kõrgemates kohtades, üksteisele nähtavana, nii et moodustusid tulede ahelad. Märgutulesid kasutati ka signaalina, näiteks siis, kui oli vaja mobiliseerida sõjaväge. Oluline on rõhutada, et märgutuled ei olnud mõeldud meresõidu juhendamiseks, vaid sotsiaalsete ja militaarsete signaalide edastamiseks – märgiks, et „midagi on juhtumas“.

Märgutuledega seotud kohanimed Loe edasi »

Scroll to Top