A – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Aavere – hageAgusalu – hageAdavere – Äike – vanaisa taevasAdiste – Äike – vanaisa taevasAiamaa –Äike – vanaisa taevasAiaste – Äike – vanaisa taevasAila – Äike – vanaisa taevasAitsra – Äike – vanaisa taevasAiu jõgi – Äike – vanaisa taevasAlu – vi, vé, väArava – […]
á, ǫ ’jõgi, oja’ (vanapõhja); a, å (taani); å (rootsi); á (islandi);å (norra); ā (keskalamsaksa); ea (vanainglise);aðal ’loomus’, ’talu’, ’pärand’, ’omand’ (vanapõhja);áddjá ’vanaisa’ (lapi);adel ’aadel’ (saksa, germaani);afi ’mees’, ’vanaisa’ (vanapõhja);afl ’jõud, võim, häälte enamus’ (vanapõhja);afr ’tugev’ (vanapõhja);agi ’rahutus, hirm, karistus’ (vanapõhja);agis ’hirm’ (gooti);agiso ’hirm’ (vanaülemsaksa);aha ’jõgi’ (vanaülemsaksa); ache (ülemsaksa);áhkar ’põld’ (lapi);áhke ’kõrge rohuga karjamaa’ (lapi);áhkká
baal ’tuli, tuleriit’ (norra);bæl ’tuli, leek, tuleriit’ (vanainglise);bagge ’jäär’ (rootsi);bagn ’märgutuli’ (vanataani);bah ’oja’ (vanaülemsaksa); bach (ülemsaksa);bairg– ’mäe-, mäepiirkond’ (gooti);båk ’tulepaak’, ’tuletorn, majakas’ (rootsi);bakki ’kõrgendik, küngas, jõekallas’ (vanapõhja);bakki ’väike veesõiduk’ (vanapõhja);bákn ’koletis, troll’ (vanapõhja);bákn ’märk, signaal’, ’meremärk’ (vanapõhja);bål ’suur lõke, tuleriit’ (rootsi);bál ’tuli’, ’tuleriit’ (vanapõhja);bala ’soo’ (leedu);báltas, bálnas ’valge’ (leedu);basse ’püha’, ’ohvrikoht, ohver’ (luulesaami);bauan ’elama’ (gooti);bauen ’ehitama,
Berg tähendab ’mägi’ või ’kõrgendik, kõrgus’. See on looduslik pinnavorm, mis ulatub ümbritsevast maapinnast märgatavalt kõrgemale ja millel on tavaliselt selgelt eristatavad nõlvad ning tipp. Üldiselt peetakse mäeks pinnavormi, mis on kõrgem ja järsem kui küngas, kuigi täpne kõrguspiir võib eri olukordades erineda. Berg kohanime osana võib tähendada kõrgemat kohta maastikul. Berga tähendab sama, kuid
Sõnad bo ja by on erineva päritoluga, kuid kannavad põhimõtteliselt samu tähendusi. Bo pärineb indoeuroopa tüvest bheŭe, bhū, mis algselt tähendas ‘kasvama, idanema’ ning arenes edasi tähendusteks ‘saama, toimuma, tekkima’ ja sealt omakorda ‘elama, olema’ (1)–(13). Seda mõistet on kasutatud väga pikka aega (väidetavalt juba eKr) ning tegusõnast bo on germaani ja skandinaavia keeltes kujunenud
Vanarootsi sõna böte kasutati saarestikes kõrgematel kaljunukkidel või väikestel saartel asunud märgutulede kohta, kuid selle algne tähendus on ‘koorem puid või heina’, mis toodi kohale selleks, et vaenlase saabumisel märgutulena süüdata. Seda sõna ei kasutatud meremärgi või majaka tähenduses, vaid üksnes seoses märgutuledega, mis olid valmis pandud paljudes paikades saartel, randades ja ka sisemaal. Saarestiku
caulae ’aedik, tarandik’; *caholae ’templi või altari ümber olev aedik’ (ladina);cavea ’puur, piirdeaed, sissepiiratud ala, altarit või kohtupinki ümbritsev barjäär’ (ladina);char ’nõidus, loits’ (slaavi);cohors, cors ’karjaaed, tarandik; karjamaa, talu’ (ladina);cōil, cōel ’õhuke, kitsas’ (vanaiiri);
*þankō ’tänumärk, tasu’ (germaani);þagkjan, þāhta ’mõtlema, kaaluma’ (gooti);Þak ’tänumärk, tasu’ (vanarootsi);þakk ’arm, alastus, armu paluma, armu andma; rahuldus, heaolu’ (ruuni 9.-12.saj);þekkja ’teadlikuks saama, aru saama, teadma’ (vanaislandi);þekkr ’meeldiv’ (vanaislandi);þekkr ‘kääbus’, ka ’laev’ (vanapõhja); denchen ’mõtlema’ (vanaülemsaksa);dolg ’vaen, võitlus, lahingumüra’ (vanapõhja);dolg ’võlg, kohustus’ (vene);dolgr ’vaenlane, vastane, karistav vürst, helde mees’ (vanapõhja);dulg, dulgs ’võlg’ (gooti);Þökk ’tänumärk, tasu’ (vanaislandi);
Dolg, tolg ja tolk või sarnaste eesliidetega kohanimed võivad viidata mingile vastuolule, võlgnevusele, karistusele või kohustusele ja nendega seotud tagajärgedele. Eesti aladel on aset leidnud palju vaenu, sõdu ja lahinguid. Konfliktid ei tekkinud ainult võõrastega, vaid erimeelsusi võis ette tulla ka kõrvuti elavate hõimude või perede vahel. Tallinna Pühavaimu kiriku pastor Balthasar Russow (1536-1600) on
E – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Eikla – Äike – vanaisa taevas