Abiks kohanimede uurijale

kirjed

A – kohanimed

A – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Aavere – hageAgusalu – hageAdavere – Äike – vanaisa taevasAdiste – Äike – vanaisa taevasAiamaa –Äike – vanaisa taevasAiaste – Äike – vanaisa taevasAila – Äike – vanaisa taevasAitsra – Äike – vanaisa taevasAiu jõgi – Äike – vanaisa taevasAlu – vi, vé, väArava – […]

A – kohanimed Loe edasi »

a-märksõnad

á, ǫ  ’jõgi, oja’ (vanapõhja); a, å (taani); å (rootsi); á (islandi);å (norra); ā (keskalamsaksa); ea (vanainglise);aðal  ’loomus’, ’talu’, ’pärand’, ’omand’ (vanapõhja);áddjá  ’vanaisa’ (lapi);adel  ’aadel’ (saksa, germaani);afi  ’mees’, ’vanaisa’ (vanapõhja);afl  ’jõud, võim, häälte enamus’ (vanapõhja);afr  ’tugev’ (vanapõhja);agi  ’rahutus, hirm, karistus’ (vanapõhja);agis  ’hirm’ (gooti);agiso ’hirm’ (vanaülemsaksa);aha  ’jõgi’ (vanaülemsaksa); ache (ülemsaksa);áhkar  ’põld’ (lapi);áhke  ’kõrge rohuga karjamaa’ (lapi);áhkká 

a-märksõnad Loe edasi »

b-märksõnad

baal  ’tuli, tuleriit’ (norra);bæl  ’tuli, leek, tuleriit’ (vanainglise);bagge  ’jäär’ (rootsi);bagn  ’märgutuli’ (vanataani);bah  ’oja’ (vanaülemsaksa); bach (ülemsaksa);bairg– ’mäe-, mäepiirkond’ (gooti);båk  ’tulepaak’, ’tuletorn, majakas’ (rootsi);bakki  ’kõrgendik, küngas, jõekallas’ (vanapõhja);bakki  ’väike veesõiduk’ (vanapõhja);bákn  ’koletis, troll’ (vanapõhja);bákn  ’märk, signaal’, ’meremärk’ (vanapõhja);bål  ’suur lõke, tuleriit’ (rootsi);bál  ’tuli’, ’tuleriit’ (vanapõhja);bala  ’soo’ (leedu);báltas, bálnas  ’valge’ (leedu);basse ’püha’, ’ohvrikoht, ohver’ (luulesaami);bauan ’elama’ (gooti);bauen ’ehitama,

b-märksõnad Loe edasi »

berg

Berg tähendab ’mägi’ või ’kõrgendik, kõrgus’. See on looduslik pinnavorm, mis ulatub ümbritsevast maapinnast märgatavalt kõrgemale ja millel on tavaliselt selgelt eristatavad nõlvad ning tipp. Üldiselt peetakse mäeks pinnavormi, mis on kõrgem ja järsem kui küngas, kuigi täpne kõrguspiir võib eri olukordades erineda. Berg kohanime osana võib tähendada kõrgemat kohta maastikul. Berga tähendab sama, kuid

berg Loe edasi »

bo, by

Bo ja by on lähedalt seotud germaani päritolu sõnad, kuid nende kasutus erineb. Bo on algselt tähendanud elama, asustama ning sellest on kujunenud arvukalt elamise, majapidamise ja ehitamisega seotud sõnu. By tähistab seevastu juba konkreetset elukohta või asulat – üksikut talu, talude rühma, küla või hiljem ka linna. Mõlemad kuuluvad Põhjala vanasse asustus- ja kohanimeterminoloogiasse.

bo, by Loe edasi »

böte

Vanarootsi sõna böte tähistas märgutule jaoks ette valmistatud puu- või heinahunnikut. Sellised märgutuled paiknesid tavaliselt saarestike kõrgematel kaljunukkidel, väikesaartel ning muudel hästi nähtavatel kohtadel. Sõna ei tähistanud meremärki ega majakat, vaid üksnes valmis seatud märgutuld, mis süüdati vaenlase saabumisel. Selliseid märgutulesid rajati arvukalt nii saartele, rannikule kui ka sisemaale. Saarestiku vahti nimetati böta warþer või

böte Loe edasi »

c-märksõnad

caulae  ’aedik, tarandik’; *caholae  ’templi või altari ümber olev aedik’ (ladina);cavea  ’puur, piirdeaed, sissepiiratud ala, altarit või kohtupinki ümbritsev barjäär’ (ladina);char ’nõidus, loits’ (slaavi);cohors, cors  ’karjaaed, tarandik; karjamaa, talu’ (ladina);cōil, cōel ’õhuke, kitsas’ (vanaiiri);

c-märksõnad Loe edasi »

d-märksõnad

*þankō  ’tänumärk, tasu’ (germaani);þagkjan, þāhta ’mõtlema, kaaluma’ (gooti);Þak  ’tänumärk, tasu’ (vanarootsi);þakk  ’arm, alastus, armu paluma, armu andma; rahuldus, heaolu’ (ruuni 9.-12.saj);þekkja  ’teadlikuks saama, aru saama, teadma’ (vanaislandi);þekkr  ’meeldiv’ (vanaislandi);þekkr ‘kääbus’, ka ’laev’ (vanapõhja);                                                denchen  ’mõtlema’ (vanaülemsaksa);dolg ’vaen, võitlus, lahingumüra’ (vanapõhja);dolg ’võlg, kohustus’ (vene);dolgr  ’vaenlane, vastane, karistav vürst, helde mees’ (vanapõhja);dulg, dulgs ’võlg’ (gooti);Þökk  ’tänumärk, tasu’ (vanaislandi);

d-märksõnad Loe edasi »

dolg

Dolg, tolg, tolk ja sarnase algusosaga kohanimed võivad olla seotud sõnadega, mis eri keeltes tähistavad vaenu, võitlust, relva, võlga või kohustust. Seetõttu võivad sellised nimed viidata konfliktidele, karistustele või muudele olulistele sündmustele. Eesti alal toimus muistse ja keskaja jooksul arvukalt sõdu, röövretki ja hõimudevahelisi konflikte, mis võisid kajastuda ka kohanimedes. Etümoloogia (1) Vanapõhja dolg  ’vaen,

dolg Loe edasi »

Scroll to Top