Pühapaigad võivad olla väga vanad

Pühapaikade vanus ja kohanimed

Pühapaikade üle peetavas arutelus on viimasel ajal kõlanud seisukoht, et enamik neist kuulub tegelikult alles 19.–20. sajandisse. Põhjendus on lihtne: pühapaikade kohta käiv teave pärineb peamiselt rahvapärimusest ning varasemad arheoloogilised tõendid on sageli napid või puuduvad. Selline lähenemine on allikakriitiliselt mõistetav ja vajalik. Probleem tekib aga siis, kui sellest tehakse järeldus, et kui varasemaid leide […]

Pühapaikade vanus ja kohanimed Loe edasi »