A – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Aavere – hageAgusalu – hageAdavere – Äike – vanaisa taevasAdiste – Äike – vanaisa taevasAiamaa – Äike – vanaisa taevasAiaste – Äike – vanaisa taevasAila – Äike – vanaisa taevasAitsra – Äike – vanaisa taevasAiu jõgi – Äike – vanaisa taevasAtsalama – Äike – vanaisa […]
E – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Eikla – Äike – vanaisa taevas
F – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Förby – vara, varda, varder, vaht
H – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Hagudi – hageHaiba – hageHälvati – vad, koole
K – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Kaasiku – kasa, kose, kostKasakova – kasa, kose, kostKasaritsa – kasa, kose, kostKaseküla – kasa, kose, kostKasepää – kasa, kose, kostKassari – kasa, kose, kostKasselaid – kasa, kose, kostKassi – kasa, kose, kostKassivere – kasa, kose, kostKastre – kasa, kose, kostKolgaküla – vad, kooleKoolma –
Eestis on kuus Kose-nimelist küla või asumit; ajaloolisel Harjumaal oli ka samanimeline kihelkond. Tõenäoliselt leidub sama nimega ka talusid või muid maastikuobjekte. Nime seletuseks on pakutud paigaga seotud koske või kärestikku, ehkki selles oletuses kaheldakse. KNR Kose-nimelised külad on erineva vanusega. Vanim neist on Harjumaal Kose vallas asuv küla, mis on kirja pandud 1241. aastal
Lüganuse on tänapäeval väike alevik Ida-Virumaal, mis asub Püssi linnast vahetult põhjas Purtse ja Kohtla jõgede vahel. See on ühtlasi Lüganuse valla ajalooline ja kiriklik keskus. Lüganuse aleviku territooriumil on avastatud mitmeid olulisi muinasaegseid asulakohti (peamiselt Lüganuse asulakoht ja Kirikumäe ala), mida täiendavad kivikalmed ning võimalikud hajusad elupaigajäljed. Need leiud näitavad, et ala oli Virumaa
M – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Mustja – mustMustla – mustMustu – mustMustvee – MustveeMädapea – Mädapea
Mädapea küla asub Viru maakonnas, Rakvere ja Tapa vahelisel alal. Kohanimeraamatus on pakutud, et nime lähtekohaks võis olla mingi isikunimi või ka sügisesed küpsenud marjad; hilisemates kirjapanekutes on oletatud seost sõnaga mätas. KNR Taani Hindamisraamatus (1241) on küla mainitud nime all Metapæ . Küla oli selleks ajaks juba välja kujunenud ning võis olla asustatud ammu
Mustvee on linn Peipsi järve rannikul. Varasemad nimed Kohanimeraamatu (KNR) järgi:1493 Mustut, 1599 folwark Mostfersth alias Czarny, Mosthffer, wioska Musth alias Czarne, 1601 Mustvett, 1638 Mustajäcki (Mustvee jõe kohta), 1696 Mustweddist, 1796 Mustwed; vene k. Чо́рна, Поса́д Чёрный. Kohanimeraamatus on pakutud, et Mustvee võis oma nime saada Peipsi järvelt, mille üheks paralleelnimeks olevat olnud Mustvesi. Vikipeedias oletatakse seevastu, et nimi pärineb Mustvee jõelt, mis läbi turbamaade voolates tõi suudmealale