A – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Aavere – hageAgusalu – hageAdavere – Äike – vanaisa taevasAdiste – Äike – vanaisa taevasAiamaa – Äike – vanaisa taevasAiaste – Äike – vanaisa taevasAila – Äike – vanaisa taevasAitsra – Äike – vanaisa taevasAiu jõgi – Äike – vanaisa taevasAtsalama – Äike – vanaisa […]
E – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Eikla – Äike – vanaisa taevas
F – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Förby – vara, varda, varder, vaht
H – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Hagudi – hageHaiba – hageHälvati – vad, koole
K – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Kaasiku – kasa, kose, kostKasakova – kasa, kose, kostKasaritsa – kasa, kose, kostKaseküla – kasa, kose, kostKasepää – kasa, kose, kostKassari – kasa, kose, kostKasselaid – kasa, kose, kostKassi – kasa, kose, kostKassivere – kasa, kose, kostKastre – kasa, kose, kostKolgaküla – vad, kooleKoolma –
Eestis on kuus Kose-nimelist küla või asumit; ajaloolisel Harjumaal oli ka samanimeline kihelkond. Tõenäoliselt leidub sama nimega ka talusid või muid maastikuobjekte. Nime seletuseks on pakutud paigaga seotud koske või kärestikku, ehkki selles oletuses kaheldakse. KNR Kose-nimelised külad on erineva vanusega. Vanim neist on Harjumaal Kose vallas asuv küla, mis on kirja pandud 1241. aastal
Lüganuse on tänapäeval väike alevik Ida-Virumaal, mis asub Püssi linnast vahetult põhjas Purtse ja Kohtla jõgede vahel. See on ühtlasi Lüganuse valla ajalooline ja kiriklik keskus. Lüganuse aleviku territooriumil on avastatud mitmeid olulisi muinasaegseid asulakohti (peamiselt Lüganuse asulakoht ja Kirikumäe ala), mida täiendavad kivikalmed ning võimalikud hajusad elupaigajäljed. Need leiud näitavad, et ala oli Virumaa
M – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Mustja –mustMustla – mustMustu – mustMädapea – Mädapea
Mädapea küla asub Viru maakonnas, Rakvere ja Tapa vahelisel alal. Kohanimeraamatus on pakutud, et nime lähtekohaks võis olla mingi isikunimi või ka sügisesed küpsenud marjad; hilisemates kirjapanekutes on oletatud seost sõnaga mätas. KNR Taani Hindamisraamatus (1241) on küla mainitud nime all Metapæ . Küla oli selleks ajaks juba välja kujunenud ning võis olla asustatud ammu
Rõuge vallas on kaks Mustahamba nimelist kohta – Mustahamba ja Kahrila-Mustahamba. Kohanime Mustahamba on seostatud kellegi „mustade hammastega“, sest 1839. a. kirja pandud nimekuju Melsob tõlgendatakse lätikeelse mõiste melni zobi ’mustad hambad’ järgi. Mustahamba (1684 Musti Hambo Lande, 1694 Mellasup Rein, 1765 Dorf Mustahamba, 1773 Muste Hamm, 1811 Malsup, 1839 Melsob; läti Melnzobji); KNR Kahrila-Mustahamba (1627 Musthamba Lauer, 1638 Mustam