Püha tähistab midagi, mida peetakse tavalisest erinevaks, eriliseks või kõrgemate jõududega seotuks. Sellist kohta, eset või nähtust käsitletakse eraldatuna igapäevasest maailmast ning sellele omistatakse eriline tähendus. Eesti püha ja soome pyhä kuuluvad vanasse läänemeresoome sõnavarasse, kuid selle täpne päritolu ei ole kindlalt teada. Sarnase tähendusega sõnu leidub paljudes keeltes, kuid need ei pärine tingimata ühest […]
Purtse on ajalooline kohanimi Ida-Virumaal Lüganuse vallas, mis tähistab Purtse jõge, sadamat, küla, mõisa, kindluselamut ning mitut jõe äärde rajatud muistset linnuse- ja asulakohta. Ajaloolistes allikates esineb sama piirkond ka nimedega Issen ja Isenhof, mis võivad kirjeldada sama paiga erinevaid funktsioone. Nime senine tõlgendus Kohanimeraamatus on nime päritoluks peetud sõna purre (‘kerge sild’) või purde,
rádje, rádja, rátte ’piir’ (lapi);rái’ke ’org’ (lapi);rann ’maja, saal’ (vanapõhja);rássja ’kruus’ (lapi);rauð ’punane’ (vanapõhja);raukn ’laev’ (vanapõhja);ravo ’kasemets’ (lapi);rëirá ’okasmets’ (lapi);rif ’puri’ (vanapõhja);ríkir ’valitseja’ (vanapõhja);rocko ’rukis’ (vanaülemsaksa);róðr ’sõudmine, retk’ (vanapõhja);rǫf, röf ’merevaik’ (vanapõhja);rogge ’auk, haud’ (lapi);roggen ’rukis’ (saksa);roggo ’rukis’ (vanasaksi);rogher, rugher ’rukis’ (vanarootsi);ropas ’kivihunnik’ (vene);ropat ’paganlik tempel’ (vene);ropot ’mulisema, korraga rääkima’ (kultusrituaalid toimusid ühise karjumise saatel)
Rõuge on ajalooline kihelkond ja tänapäevane alevik Võrumaal. Rõuge ümbrus kuulub Eesti muistsete võimukeskuste hulka ning siin paikneb üks Lõuna-Eesti tuntumaid linnamägesid koos muistse asustusalaga. Rõuge kui muistne keskus Rõuge linnamägi oli muinasaja lõpul üks Lõuna-Eesti tähtsamaid linnuseid. Selle ümber paiknes muistne asustusala, mis on märksa suurem kui linnamägi ise. See viitab sellele, et linnus
săcer ’pühitsetud, püha’ (ladina);saint, sacré ’püha’ (prantsuse);sala ’saar’ (läti, leedu);sānctus ‘pühitsetud, püha, puutumatu’ (ladina);sátte, sáttúi ’liiv’ (lapi);sjal’jú ’taluõu’ (lapi);sjalte ’linn’,’turuplats’ (lapi);sjárra ’kruus’ (lapi);skeppslag ’laevameeskond’ (rootsi);skärre ’kivine madalik’ (lapi);slahppe ’eraldatud ala’ (lapi);собина ’omand’ (vene);stáhpal ’kivine oja’ (lapi);stak ’tulease’ (lapi);stake ’vai, post, teivas’ (rootsi);staken ’palissaadi rajama’ (keskalamsaksa);staket ’aed, tara’ (rootsi);stakkr ’kuhi’ (vanapõhja);stakr ’eraldiseisev, üksik’ (vanapõhja);státa ’linn’ (lapi);stogas
T – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Tolga – dolgToljase – dolgTolkuse – dolgToolamaa – dolgToolse – dolgTõlli – dolgTõlluste – dolg, Suur TõllTölga – dolg
tack ’tänu’; tacka ’tänama’ (rootsi);tack ’väike nael’ (inglise);tacka ’metallikänk, -kang’ (rootsi);tak ’katus, lagi’ (rootsi);tak ’tänu; takke ’tänama’ (taani);tak ’vallasvara’ (vananorra);tak ’vastu võtma, haarama; käendus; vastutus; leping’ (vanapõhja);taka ’käendus, garantii’; ’maa rent’ (rootsi);taka ’vastu võtma, saama’ (vananorra);takk ’tänu’ (islandi);takk ’tänumärk, tasu’; takka ’tänama’ (norra);takka ’lee, kolle, tulease; kamin’ (soome);tákn ’märk, tähis’; ’ime, miraakel; ’pühamu’ (vanapõhja);talken ’lööma,
Eestis leidub arvukalt kohanimesid, mille lõpuosas esinevad kujutised nagu -taguse, -taga, -taka, -taken, -tacken, -takuse ja teised sarnased variandid. 1933. aastal seletas Paul Johansen (LCD, lk 285), et kohanimede lõpuosad -taka, -tack, -tacken, -taggo jt tähistavad sõnu taga, tagune või taguse st kohta, mis asub mingi maastikuobjekti suhtes tagapool. Seda tõlgendust kasutatakse kohanimeuurimises laialdaselt ka
udde ’neem, maanina’ (rootsi); oddi (vanapõhja);ūdens ’vesi’ (läti);úði ’tuli’ (vanapõhja);ugnis ’tuli’ (leedu);uisce ’vesi’ (vanaiiri);uiuē ‘templi preester’ (ruunirootsi);ulmus ’jalakas’ (ladina);unda ’vesi, laine, vool, jõgi, vihm’ (ladina);u̯orós ‘tähelepanelik, valvel’ (germaani);uosis ’saarepuu’ (läti, leedu);upe ’jõgi, vesi’ (läti); ùpė (leedu);utsa- ’allikas’ (vanaindia);