T – kohanimed
T – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Tolga – dolgToljase – dolgTolkuse – dolgToolamaa – dolgToolse – dolgTõlli – dolgTõlluste – dolg, Suur TõllTölga – dolg
kirjed
t-märksõnad
tack ’tänu’; tacka ’tänama’ (rootsi);tack ’väike nael’ (inglise);tacka ’metallikänk, -kang’ (rootsi);tak ’katus, lagi’ (rootsi);tak ’tänu; takke ’tänama’ (taani);tak ’vallasvara’ (vananorra);tak ’vastu võtma, haarama; käendus; vastutus; leping’ (vanapõhja);taka ’käendus, garantii’; ’maa rent’ (rootsi);taka ’vastu võtma, saama’ (vananorra);takk ’tänu’ (islandi);takk ’tänumärk, tasu’; takka ’tänama’ (norra);takka ’lee, kolle, tulease; kamin’ (soome);tákn ’märk, tähis’; ’ime, miraakel; ’pühamu’ (vanapõhja);talken ’lööma,
taguse
tagana, takæ, taken, tacken, takkona, taggese, takuse, tacko, tagga, tak, taggo, thago, taggone vms. 1933. aastal selgitas P. Johansen (LCD, lk 285), et kohanimede tagaliited –taka, -tack, -tacken, -taggo jt tähendavad ’taga’, ’tagune’ ja ’taguse’, st viitavad kohale, mis asub millegi suhtes taga. Seda selgitust kasutatakse ka tänapäeval. Nimetatud tagaliidete algvorm on þanko, mis pärineb
u-märksõnad
udde ’neem, maanina’ (rootsi); oddi (vanapõhja);ūdens ’vesi’ (läti);úði ’tuli’ (vanapõhja);ugnis ’tuli’ (leedu);uisce ’vesi’ (vanaiiri);ulmus ’jalakas’ (ladina);unda ’vesi, laine, vool, jõgi, vihm’ (ladina);u̯orós ‘tähelepanelik, valvel’ (germaani);uosis ’saarepuu’ (läti, leedu);upe ’jõgi, vesi’ (läti); ùpė (leedu);utsa- ’allikas’ (vanaindia);
V – kohanimed
V – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Vaardi – vara, varda, varder, vaht;Vaarkali – vara, varda, varder, vaht;Vadi – vad, koole;Vahase saar – vara, varda, varder, vaht;Vahtraste – vara, varda, varder, vaht;Vahtrepa – vara, varda, varder, vaht;Vardja – vara, varda, varder, vaht;Varese – vara, varda, varder, vaht;Varesmäe – vara, varda, varder, vaht;Vareste
v-märksõnad
vad ’koolmekoht jões’; (rootsi);vad ’piir, piirirada, piiriala’ (rootsi) ;vad ’noot, kalapüügi riist’ (rootsi);vað ’vesi; madal koht’ (vanapõhja);vaðall, vaðill, veðill ’kahlama; koolmekoht jões’ (vanapõhja);vadum ’madal koht vees, koolmekoht’; ’veekogu, meri’ (ladina);vager ’meremärk’ (taani);vak ’ärkvelolek’; vaka ’valvama’ (rootsi);vakt ’vahiteenistus, valvur’; vakta ’valvama’(rootsi);vál’kau ’rännutee’ (lapi);vand ’vesi’ (taani);vanduo ’vesi’ (leedu);vann ’vesi’ (norra);var ’kartlik, valvas, ettevaatus, kaitse’ (islandi, norra, rootsi,
vad, koole
vada, vadi, vade, vat, wat, wed, wett, ved, vett, koole vms. Sõna vada tähendab germaani keeltes ’sumpama’ või ’kahlama läbi põlvini ulatuva vee, lume või kõrge heina’. Sõna vad tähendus on ’ülepääsuks sobiv koht jões’. Etümoloogia (1) ladina vādō ’minema, astuma, kõndima’;(2) ladina vadum ’madal koht vees, koolmekoht’; ’veekogu, meri’;(3) germaani wadam ’koolmekoht’;(4) vanapõhja vað ’vesi; madal
vara, varda, varder, vaht
ward, wardh, waard, war, vard, word, vord, vor, wordt, wåår, vår, vård, ver, vål, wåhl, våål, våll, val, vall, woll vms. Alljärgnevad sõnad ning mõisted on seotud vahipidamise ja märgutuledega, mis oli osa vaenlase laevade või retkede varajase avastamise ning teavitamise süsteemist. Seda süsteemi kasutati viikingiajal ja keskajal kogu Läänemere ruumis, sealhulgas Eesti alal. Kohanimede
vara, varda, varder, vaht Loe edasi »
vete, viti
vita, wita, witan, vite, vete, vette, vede vms. Vanapõhja sõnad vete või viti tegelik tähendus on ’märk, näitaja’. Seda mõistet kasutati märgutulede süsteemis, mida erinevates allikates nimetatakse veel mitmete teiste nimedega. Loe lähemalt artiklist Märgutuledega seotud kohanimed. Etümoloogia (1) Islandi viti ’märk, hoiatus; majakas, tuletorn; märgutuli’;(2) fääri viti ’märgultuli’;(3) norra vite ’märgultuli’;(4) rootsi vete, vette ’märk, signaal’; ’näitaja’;(5)
vi, vé, vä
Eestis on mitmeid kohanimesid, milles esineb vi, vé, vä või nendega sarnaseid sõnaosi (nt vii, vig, vy, wi, wie, wif, wig, wios, wis, vee, vea, vei, va, woi, vu vms). Kohanimede järelliiteid va, ve, vi, vu ja vo on analüüsinud L. Kettunen (Kettunen, 1955, lk 257 – 272), kuid tema uurimuste rahvaetümoloogilisi seletusi ei ole