n-märksõnad
nássjú ’maanina, neem’ (lapi);nuor’hta- ’põhja-’ ilmakaar (lapi);nuorre ’meri’ (lapi);
kirjed
Nuustaku
Nuustaku on Otepää linna varasem nimi, mis tuleneb Pühajärve mõisale kuulunud karjamõisa Nustago nimest. Eesliide nu tähendab saksa ja rootsi keeles ’nüüd, praegu’ või ka neu, ny ‘uus’ ning võib olla seotud uue talu või asunduse tekkimisega, mida mõisteti tulekolde, peavarju või aiaga piiratud alana. Tegemist võib olla ka teise kohta rajatud uue kultuspaigaga. Varasemad
o ja å-märksõnad
ō, ōge, ōch, ouwe, ou ’saar’, ’märg niit’ (keskalamsaksa); ouwa (vanaülemsaksa);oar’je- ’lõuna-’ ilmakaar (lapi);oddi ’neem, maanina’ (vanapõhja); udde (rootsi);odh, ödhe ’koolmekoht’ (vanarootsi);ōðr ’koolmekoht’ (ruuni (9.-12. saj);offerre ’kandma, üle andma, pakkuma, ohverdama’ (ladina);offr ’ohver’ (vanapõhja);ōma-h ’kaaslane, seltsiline’ (vanaindia);ōman ’soodus, abistav’, (aoman ’aitavad, abistavad’) (vanaindia);ōmán ’soosing, abi, kaitse’ (vanaindia);ósk ‘soov’ (vanapõhja);óss, ósi ’jõesuue’ (vanapõhja); ōstium ’suue, äravool’ (ladina);osta
P – kohanimed
P – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Pedassaar – böte;Pedassaare – böte;Purtsa – Purtse;Purtse – Purtse;Purtsi – Purtse;Põdra – böte;Põdrangu – böte;Põdri – böte;Põdruse – böte;Põlva – vi, vé, vä;
p-märksõnad
pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’ (indogermaani);páçu ’kariloomad’ (vanaindia);paimen ’karjus’; paimentaa ’karjatama’ (soome);passe ’ohverdamise paik’, ‘püha’ (lapi);pati ’isa’ (vanapõhja); pater (ladina);pecku ’kariloomad’ (vanapreisi);pĕcūnia ’varandus; raha’ (ladina);pĕcus ’kari, koduloomad’ (ladina);pékus ’kariloomad’ (leedu);pelkė ’soo’ (leedu);pidtja ’ehitus’ (lapi);pidtja ’talu’ (lapi);piekar ’raba’ (lapi);piha ’õu, hoov’ (soome);pihe ’taluõu’ (lapi);pihē ’sisehoov’ (luulelapi);pivà, püvà ’püha, jumalaga seotud’ (liivi);plás’sa ’kirikuküla või koht, kus rahvas
pe, pä
Eestis on palju kohanimesid, mille tagaliide on või on olnud pe, pä, pa, pæ,be, ba, pea, pee, pää, päh, peh, pan jms. Kohanimeraamatu andmeil pärinevad nimede tagaliited -pe, -pä, –pa, –be sõnast pea, mis tähendab ’ots, tipp’ (tüüpiline rannaäärsetele kihelkondadele) või ka positiivset pinnavormi märkivast maastikuosast. Samuti on arvatud, et osa selliste lõppudega kohanimesid on
püha
Sõna püha tähistab midagi eraldatud, erilist või austatavat. Eesti püha ja soome pyhä kuuluvad vanasse läänemeresoome sõnavarasse, kuid selle täpne päritolu ei ole kindlalt teada. Sarnase tähendusega sõnu leidub paljudes keeltes, kuid need ei pärine ühest ja samast algallikast. Näiteks germaani keeltes esineb sõnatüvi (*wīhaz, gooti weihs, vanaülemsaksa wīh), mis tähistab püha või pühitsetud kohta.
Purtse
Purtse on ajalooline kohanimi Ida-Virumaal Lüganuse vallas, mis tähistab mitut omavahel seotud objekti: Purtse jõge, sadamat, küla, mõisa ja kindluselamut ning mitut jõe ääres paiknevat ajaloolist linnuse- ja asulakohta. Piirkond on olnud oluline juba muinasajal, sest Purtse jõe suue Soome lahe ääres kujutas endast looduslikku sadamat. Suudmeosa (viimased kilomeetrid Soome laheni) oli muinasajal kindlasti kasutatav
r-märksõnad
rádje, rádja, rátte ’piir’ (lapi);rái’ke ’org’ (lapi);rann ’maja, saal’ (vanapõhja);rássja ’kruus’ (lapi);rauð ’punane’ (vanapõhja);raukn ’laev’ (vanapõhja);ravo ’kasemets’ (lapi);rëirá ’okasmets’ (lapi);rif ’puri’ (vanapõhja);ríkir ’valitseja’ (vanapõhja);róðr ’sõudmine, retk’ (vanapõhja);rǫf, röf ’merevaik’ (vanapõhja);rogge ’auk, haud’ (lapi);ropas ’kivihunnik’ (vene);ropat ’paganlik tempel’ (vene);ropot ’mulisema, korraga rääkima’ (kultusrituaalid toimusid ühise karjumise saatel) (vene);rudne ’kaev’ (lapi);rugr ’rukis’ (vanapõhja);rúna ’ruun, ruunimärk’ (vanapõhja);runi ’metssiga’
s-märksõnad
săcer ’pühitsetud, püha’ (ladina);saint, sacré ’püha’ (prantsuse);sala ’saar’ (läti, leedu);sānctus ‘pühitsetud, püha, puutumatu’ (ladina);sátte, sáttúi ’liiv’ (lapi);sjal’jú ’taluõu’ (lapi);sjalte ’linn’,’turuplats’ (lapi);sjárra ’kruus’ (lapi);skeppslag ’laevameeskond’ (rootsi);skärre ’kivine madalik’ (lapi);slahppe ’eraldatud ala’ (lapi);stáhpal ’kivine oja’ (lapi);stak ’tulease’ (lapi);stake ’vai, post, teivas’ (rootsi);staken ’palissaadi rajama’ (keskalamsaksa);staket ’aed, tara’ (rootsi);stakkr ’kuhi’ (vanapõhja);stakr ’eraldiseisev, üksik’ (vanapõhja);státa ’linn’ (lapi);stogas ’katus’ (leedu);stogŭ