Eestis leidub arvukalt kohanimesid, mille eesosaks on Must-. Tavaliselt on neid seletatud värvust kirjeldava sõnaga must või seostatud isikunime, loodusobjekti või mõne kohaliku sündmusega. Kõigi selliste kohanimede puhul ei anna need seletused siiski alati veenvat tulemust. Mustjõgede puhul, mis paiknevad enamasti soistel või rabastel aladel, on loomulik seostada nime tumeda veega. Samas võib osa Must- […]
Rõuge vallas on kaks Mustahamba nimelist kohta – Mustahamba ja Kahrila-Mustahamba. Kahrila- lisati nimesse 2017. aastal, kui samasse valda sattus teinegi Mustahamba küla. Senine tõlgendus Kohanimeraamatus on nime seostatud väljendiga „mustad hambad“. Tõlgendus tugineb eelkõige ühe küla hilisematele nimekujudele ning läti vastele melni zobi ’mustad hambad’. Kohanimevihiku hinnang Vanimad kirjapanekud sisaldavad nimekujusid Musti Hambo Lande,
Mustvee asub Peipsi järve läänekaldal Mustvee jõe suudmes. Esmapilgul näib nimi lihtne ja arusaadav: must vesi. Ajaloolised nimekujud, piirkonna loodusolud ning selle tähtsus Peipsi-äärse liiklussõlmena viitavad aga märksa mitmekihilisemale loole. Mustvee nimi näib ühendavat mitu eri keele- ja tähenduskihti. Kõige tõenäolisemalt peegeldab see piirkonna soist, mudast ja tumedaveelist loodust, kuid nime hilisemates kirjapanekutes võib näha
Nuustaku on Otepää linna varasem nimi, mis tuleneb Pühajärve mõisale kuulunud karjamõisa Nustago nimest. Varasemad nimekujud 1688 Nustacko Petter,1749 Nustako Johann,1825 Nustago. Senine tõlgendus Nime päritolu pole selge. Oletatakse seost Ukraina perekonnanimega Нуждак, Нуждаков, mille aluseks on sõna нужда ’häda, puudus’, või ka võrdlust sõnaga nuustak ’tuust, nutsak’. Nime aluseks on pakutud ka sks Nußtag ’pähklipäev’, mida siiski peetakse rahvaetümoloogiaks. KNR Kohanimevihiku hinnang Nimekujude
ō, ōge, ōch, ouwe, ou ’saar’, ’märg niit’ (keskalamsaksa); ouwa (vanaülemsaksa);oar’je- ’lõuna-’ ilmakaar (lapi);oddi ’neem, maanina’ (vanapõhja); udde (rootsi);odh, ödhe ’koolmekoht’ (vanarootsi);ōðr ’koolmekoht’ (ruuni (9.-12. saj);offerre ’kandma, üle andma, pakkuma, ohverdama’ (ladina);offr ’ohver’ (vanapõhja);ōma-h ’kaaslane, seltsiline’ (vanaindia);ōman ’soodus, abistav’, (aoman ’aitavad, abistavad’) (vanaindia);ōmán ’soosing, abi, kaitse’ (vanaindia);ósk ‘soov’ (vanapõhja);os, us, óss, ósi ’jõesuue’ (vanapõhja); ōstium ’suue,
ö ’saar’ (rootsi);öd ’kuninga maavaldus’ (rootsi);öde ’tühi, lage’ (rootsi);ör ’jäme kruus’(rootsi); aurr (vanapõhja); *auraz (muinaspõhja);örn ’kotkas’ (rootsi);öst ’ida, ilmakaar’ (rootsi);överst ’kõge ülemine, pealmine; esikohal’ (rootsi);övre ’ülemine, pealmine, kaugem’ (rootsi);
P – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Pedassaar – böte;Pedassaare – böte;Piigaste – Pikker ja PiknePikaküla – Pikker ja PiknePikavere – Pikker ja PiknePikru – Pikker ja PiknePurtsa – Purtse;Purtse – Purtse;Purtsi – Purtse;Põdra – böte;Põdrangu – böte;Põdri – böte;Põdruse – böte;Põlva – vi, vé, vä;
pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’ (indogermaani);páçu ’kariloomad’ (vanaindia);paimen ’karjus’; paimentaa ’karjatama’ (soome);passe ’ohverdamise paik’, ‘püha’ (lapi);pati ’isa’ (vanapõhja); pater (ladina);pecku ’kariloomad’ (vanapreisi);pĕcūnia ’varandus; raha’ (ladina);pĕcus ’kari, koduloomad’ (ladina);pékus ’kariloomad’ (leedu);pelkė ’soo’ (leedu);picka ’täksima, torkima’ (rootsi);pidtja ’ehitus’ (lapi);pidtja ’talu’ (lapi);piekar ’raba’ (lapi);piha ’õu, hoov’ (soome);pihe ’taluõu’ (lapi);pihē ’sisehoov’ (luulelapi);pik ’piik’ (saksa);pik ’teravik, astla või nõelaga pulk,
Eestis on palju kohanimesid, mille tagaliide on või on olnud pe, pä, pa, pæ,be, ba, pea, pee, pää, päh, peh, pan jms. Kuna neid nimekujusid on kasutatud eri aegadel ning tõenäoliselt erinevas keelekeskkonnas, ei ole põhjust eeldada, et kõik sellised kohanimed pärinevad ühest ja samast sõnast või kannavad ühesugust tähendust. Kohanimeraamatu andmeil pärinevad nimede tagaliited