MÄRKSÕNAD

vad   ’koolmekoht jões’; (rootsi);vad   ’piir, piirirada, piiriala’ (rootsi) ;vad  ’noot, kalapüügi riist’ (rootsi);vað ’vesi; madal koht’ (vanapõhja);vaðall, vaðill, veðill  ’kahlama; koolmekoht jões’ (vanapõhja);vadum ’madal koht vees, koolmekoht’; ’veekogu, meri’ (ladina);vager ’meremärk’ (taani);vak ’ärkvelolek’; vaka ’valvama’ (rootsi);vakt ’vahiteenistus, valvur’; vakta ’valvama’(rootsi);vál’kau  ’rännutee’ (lapi);vand  ’vesi’ (taani);vanduo  ’vesi’ (leedu);vann  ’vesi’ (norra);var ’kartlik, valvas, ettevaatus, kaitse’ (islandi, norra, rootsi, […]

vada, vadi, vade, vat, wat, wed, wett, ved, vett, koole vms. Sõna vada tähendab germaani keeltes ’sumpama’ või ’kahlama läbi põlvini ulatuva vee, lume või kõrge heina’. Sõna vad tähendus on ’ülepääsuks sobiv koht jões’. Etümoloogia (1) ladina vādō ’minema, astuma, kõndima’;(2) ladina vadum ’madal koht vees, koolmekoht’; ’veekogu, meri’;(3) germaani wadam ’koolmekoht’;(4) vanapõhja vað ’vesi; madal

ward, wardh, waard, war, vard, word, vord, vor, wordt, wåår, vår, vård, ver, vål, wåhl, våål, våll, val, vall, woll vms. Alljärgnevad sõnad ning mõisted on seotud vahipidamise ja märgutuledega, mis oli osa vaenlase laevade või retkede varajase avastamise ning teavitamise süsteemist. Seda süsteemi kasutati viikingiajal ja keskajal kogu Läänemere ruumis, sealhulgas Eesti alal. Kohanimede

vita, wita, witan, vite, vete, vette, vede vms. Vanapõhja sõnad vete või viti tegelik tähendus on ’märk, näitaja’. Seda mõistet kasutati märgutulede süsteemis, mida erinevates allikates nimetatakse veel mitmete teiste nimedega. Loe lähemalt artiklist Märgutuledega seotud kohanimed. Etümoloogia (1) Islandi viti ’märk, hoiatus; majakas, tuletorn; märgutuli’;(2) fääri viti ’märgultuli’;(3) norra vite ’märgultuli’;(4) rootsi vete, vette ’märk, signaal’; ’näitaja’;(5)

Eestis on mitmeid kohanimesid, milles esineb vi, vé, vä või nendega sarnaseid sõnaosi (nt vii, vig, vy, wi, wie, wif, wig, wios, wis, vee, vea, vei, va, woi, vu vms). Kohanimede järelliiteid va, ve, vi, vu ja vo on analüüsinud L. Kettunen (Kettunen, 1955, lk 257 – 272), kuid tema uurimuste rahvaetümoloogilisi seletusi ei ole

Kohanimedes esinev nimeosa viha seostub esmapilgul eesti keele sõnaga viha tähenduses ‘vaenulikkus, pahameel’, samuti sõnadega nagu (sauna)viht või viherpuu (türnpuu). Nimeelementi on sageli tõlgendatud ka isikunimelisena, kas otsese tähendusülekande kaudu või sarnasuse alusel. Keeleajaloolisest vaatenurgast ei saa siiski välistada, et viha võib mõnel juhul olla seotud alggermaani omadussõnaga *wīha ‘püha’, mis pärineb indoeuroopa tüvest *u̯eik-

wachen ’valvama’, Wache ’valve, valveteenistus’ (saksa);wacht ’valve, valvamine’ (alamsaksa);wadam  ’koolmekoht’ (germaani);waden  ’vesi’ (keskalamsaksa); wær ’tähelepanelik, ettevaatlik’ (vanainglise); wæter, weter  ’vesi’ (vanainglise);wara ’tähelepanu, hool’ (vanaülemsaksa);warde ’ootama, valve, vahitorn’ (keskalamsaksa); wardja ’valvel olema, kaitsma’ (gooti);wardô ’märkama’ (germaani);wardôn ’valvel olema, muretsema’ (vanasaksi); warian ’valvama, valvur’ (vanainglise);wars ’ettevaatlik’ (gooti); wart ’kaitsja, valvur’ (vanaülemsaksa);Wart’valvur’ (saksa);warta’vaatetorn, vaatluskoht, vaatleja’ (vanaülemsaksa); Warte ’vahitorn’