MÄRKSÕNAD

nássjú  ’maanina, neem’ (lapi);nuor’hta-  ’põhja-’ ilmakaar (lapi);nuorre  ’meri’ (lapi);

ō, ōge, ōch, ouwe, ou ’saar’, ’märg niit’ (keskalamsaksa); ouwa (vanaülemsaksa);oar’je-  ’lõuna-’ ilmakaar (lapi);oddi  ’neem, maanina’ (vanapõhja); udde (rootsi);odh, ödhe  ’koolmekoht’ (vanarootsi);ōðr  ’koolmekoht’ (ruuni (9.-12. saj);offerre  ’kandma, üle andma, pakkuma, ohverdama’ (ladina);offr  ’ohver’ (vanapõhja);ōma-h  ’kaaslane, seltsiline’ (vanaindia);ōman  ’soodus, abistav’, (aoman ’aitavad, abistavad’) (vanaindia);ōmán  ’soosing, abi, kaitse’ (vanaindia);ósk  ‘soov’ (vanapõhja);óss, ósi  ’jõesuue’ (vanapõhja); ōstium ’suue, äravool’ (ladina);osta 

pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’ (indogermaani);páçu  ’kariloomad’ (vanaindia);paimen  ’karjus’; paimentaa ’karjatama’ (soome);passe  ’ohverdamise paik’, ‘püha’ (lapi);pati  ’isa’ (vanapõhja); pater (ladina);pecku  ’kariloomad’ (vanapreisi);pĕcūnia ’varandus; raha’ (ladina);pĕcus  ’kari, koduloomad’ (ladina);pékus  ’kariloomad’ (leedu);pelkė  ’soo’ (leedu);pidtja  ’ehitus’ (lapi);pidtja  ’talu’ (lapi);piekar  ’raba’ (lapi);piha ’õu, hoov’ (soome);pihe  ’taluõu’ (lapi);pihē ’sisehoov’ (luulelapi);pivà, püvà ’püha, jumalaga seotud’ (liivi);plás’sa  ’kirikuküla või koht, kus rahvas

Eestis on palju kohanimesid, mille tagaliide on või on olnud pe, pä, pa, pæ,be, ba, pea, pee, pää, päh, peh, pan jms. Kohanimeraamatu andmeil pärinevad nimede tagaliited -pe, -pä, –pa, –be sõnast pea, mis tähendab ’ots, tipp’ (tüüpiline rannaäärsetele kihelkondadele) või ka positiivset pinnavormi märkivast maastikuosast. Samuti on arvatud, et osa selliste lõppudega kohanimesid on

Sõna püha tähistab midagi eraldatud, erilist või austatavat. Eesti püha ja soome pyhä kuuluvad vanasse läänemeresoome sõnavarasse, kuid selle täpne päritolu ei ole kindlalt teada. Sarnase tähendusega sõnu leidub paljudes keeltes, kuid need ei pärine ühest ja samast algallikast. Näiteks germaani keeltes esineb sõnatüvi (*wīhaz, gooti weihs, vanaülemsaksa wīh), mis tähistab püha või pühitsetud kohta.

rádje, rádja, rátte  ’piir’ (lapi);rái’ke  ’org’ (lapi);rann  ’maja, saal’ (vanapõhja);rássja  ’kruus’ (lapi);rauð  ’punane’ (vanapõhja);raukn  ’laev’ (vanapõhja);ravo  ’kasemets’ (lapi);rëirá  ’okasmets’ (lapi);rif  ’puri’ (vanapõhja);ríkir  ’valitseja’ (vanapõhja);róðr  ’sõudmine, retk’ (vanapõhja);rǫf, röf  ’merevaik’ (vanapõhja);rogge  ’auk, haud’ (lapi);ropas ’kivihunnik’ (vene);ropat ’paganlik tempel’ (vene);ropot  ’mulisema, korraga rääkima’ (kultusrituaalid toimusid ühise karjumise saatel) (vene);rudne  ’kaev’ (lapi);rugr  ’rukis’ (vanapõhja);rúna  ’ruun, ruunimärk’ (vanapõhja);runi  ’metssiga’

săcer ’pühitsetud, püha’ (ladina);saint,  sacré ’püha’ (prantsuse);sala  ’saar’ (läti, leedu);sānctus ‘pühitsetud, püha, puutumatu’ (ladina);sátte, sáttúi  ’liiv’ (lapi);sjal’jú  ’taluõu’ (lapi);sjalte  ’linn’,’turuplats’ (lapi);sjárra  ’kruus’ (lapi);skeppslag  ’laevameeskond’ (rootsi);skärre  ’kivine madalik’ (lapi);slahppe  ’eraldatud ala’ (lapi);stáhpal  ’kivine oja’ (lapi);stak  ’tulease’ (lapi);stake  ’vai, post, teivas’ (rootsi);staken  ’palissaadi rajama’ (keskalamsaksa);staket  ’aed, tara’ (rootsi);stakkr ’kuhi’ (vanapõhja);stakr  ’eraldiseisev, üksik’ (vanapõhja);státa  ’linn’ (lapi);stogas  ’katus’ (leedu);stogŭ 

tack  ’tänu’; tacka  ’tänama’ (rootsi);tack  ’väike nael’ (inglise);tacka  ’metallikänk, -kang’ (rootsi);tak  ’katus, lagi’ (rootsi);tak  ’tänu; takke  ’tänama’ (taani);tak  ’vallasvara’ (vananorra);tak  ’vastu võtma, haarama; käendus; vastutus; leping’ (vanapõhja);taka  ’käendus, garantii’; ’maa rent’ (rootsi);taka  ’vastu võtma, saama’ (vananorra);takk  ’tänu’ (islandi);takk  ’tänumärk, tasu’; takka  ’tänama’ (norra);takka  ’lee, kolle, tulease; kamin’ (soome);tákn  ’märk, tähis’; ’ime, miraakel; ’pühamu’ (vanapõhja);talken ’lööma,

tagana, takæ, taken, tacken, takkona, taggese, takuse, tacko, tagga, tak, taggo, thago, taggone vms. 1933. aastal selgitas P. Johansen (LCD, lk 285), et kohanimede tagaliited –taka, -tack, -tacken, -taggo jt tähendavad ’taga’, ’tagune’ ja ’taguse’, st viitavad kohale, mis asub millegi suhtes taga. Seda selgitust kasutatakse ka tänapäeval. Nimetatud tagaliidete algvorm on þanko, mis pärineb

udde  ’neem, maanina’ (rootsi); oddi (vanapõhja);ūdens  ’vesi’ (läti);úði  ’tuli’ (vanapõhja);ugnis  ’tuli’ (leedu);uisce  ’vesi’ (vanaiiri);uiuē ‘templi preester’ (ruunirootsi);ulmus  ’jalakas’ (ladina);unda  ’vesi, laine, vool, jõgi, vihm’ (ladina);u̯orós ‘tähelepanelik, valvel’ (germaani);uosis ’saarepuu’ (läti, leedu);upe  ’jõgi, vesi’ (läti); ùpė (leedu);utsa-  ’allikas’ (vanaindia);