Eestis leidub arvukalt kohanimesid, mille eesosaks on Must-. Tavaliselt on neid seletatud värvust kirjeldava sõnaga must või seostatud isikunime, loodusobjekti või mõne kohaliku sündmusega. Kõigi selliste kohanimede puhul ei anna need seletused siiski alati veenvat tulemust. Mustjõgede puhul, mis paiknevad enamasti soistel või rabastel aladel, on loomulik seostada nime tumeda veega. Samas võib osa Must- […]
ō, ōge, ōch, ouwe, ou ’saar’, ’märg niit’ (keskalamsaksa); ouwa (vanaülemsaksa);oar’je- ’lõuna-’ ilmakaar (lapi);oddi ’neem, maanina’ (vanapõhja); udde (rootsi);odh, ödhe ’koolmekoht’ (vanarootsi);ōðr ’koolmekoht’ (ruuni (9.-12. saj);offerre ’kandma, üle andma, pakkuma, ohverdama’ (ladina);offr ’ohver’ (vanapõhja);ōma-h ’kaaslane, seltsiline’ (vanaindia);ōman ’soodus, abistav’, (aoman ’aitavad, abistavad’) (vanaindia);ōmán ’soosing, abi, kaitse’ (vanaindia);ósk ‘soov’ (vanapõhja);os, us, óss, ósi ’jõesuue’ (vanapõhja); ōstium ’suue,
ö ’saar’ (rootsi);öd ’kuninga maavaldus’ (rootsi);öde ’tühi, lage’ (rootsi);ör ’jäme kruus’(rootsi); aurr (vanapõhja); *auraz (muinaspõhja);örn ’kotkas’ (rootsi);öst ’ida, ilmakaar’ (rootsi);överst ’kõge ülemine, pealmine; esikohal’ (rootsi);övre ’ülemine, pealmine, kaugem’ (rootsi);
pā-, pə- ’toitma, kasvatama, karjatama’ (indogermaani);páçu ’kariloomad’ (vanaindia);paimen ’karjus’; paimentaa ’karjatama’ (soome);passe ’ohverdamise paik’, ‘püha’ (lapi);pati ’isa’ (vanapõhja); pater (ladina);pecku ’kariloomad’ (vanapreisi);pĕcūnia ’varandus; raha’ (ladina);pĕcus ’kari, koduloomad’ (ladina);pékus ’kariloomad’ (leedu);pelkė ’soo’ (leedu);picka ’täksima, torkima’ (rootsi);pidtja ’ehitus’ (lapi);pidtja ’talu’ (lapi);piekar ’raba’ (lapi);piha ’õu, hoov’ (soome);pihe ’taluõu’ (lapi);pihē ’sisehoov’ (luulelapi);pik ’piik’ (saksa);pik ’teravik, astla või nõelaga pulk,
Eestis on palju kohanimesid, mille tagaliide on või on olnud pe, pä, pa, pæ,be, ba, pea, pee, pää, päh, peh, pan jms. Kuna neid nimekujusid on kasutatud eri aegadel ning tõenäoliselt erinevas keelekeskkonnas, ei ole põhjust eeldada, et kõik sellised kohanimed pärinevad ühest ja samast sõnast või kannavad ühesugust tähendust. Kohanimeraamatu andmeil pärinevad nimede tagaliited
Püha tähistab midagi, mida peetakse tavalisest erinevaks, eriliseks või kõrgemate jõududega seotuks. Sellist kohta, eset või nähtust käsitletakse eraldatuna igapäevasest maailmast ning sellele omistatakse eriline tähendus. Eesti püha ja soome pyhä kuuluvad vanasse läänemeresoome sõnavarasse, kuid selle täpne päritolu ei ole kindlalt teada. Sarnase tähendusega sõnu leidub paljudes keeltes, kuid need ei pärine tingimata ühest
rádje, rádja, rátte ’piir’ (lapi);rái’ke ’org’ (lapi);rann ’maja, saal’ (vanapõhja);rássja ’kruus’ (lapi);rauð ’punane’ (vanapõhja);raukn ’laev’ (vanapõhja);ravo ’kasemets’ (lapi);rëirá ’okasmets’ (lapi);rif ’puri’ (vanapõhja);ríkir ’valitseja’ (vanapõhja);rocko ’rukis’ (vanaülemsaksa);róðr ’sõudmine, retk’ (vanapõhja);rǫf, röf ’merevaik’ (vanapõhja);rogge ’auk, haud’ (lapi);roggen ’rukis’ (saksa);roggo ’rukis’ (vanasaksi);rogher, rugher ’rukis’ (vanarootsi);ropas ’kivihunnik’ (vene);ropat ’paganlik tempel’ (vene);ropot ’mulisema, korraga rääkima’ (kultusrituaalid toimusid ühise karjumise saatel)
săcer ’pühitsetud, püha’ (ladina);saint, sacré ’püha’ (prantsuse);sala ’saar’ (läti, leedu);sānctus ‘pühitsetud, püha, puutumatu’ (ladina);sátte, sáttúi ’liiv’ (lapi);sjal’jú ’taluõu’ (lapi);sjalte ’linn’,’turuplats’ (lapi);sjárra ’kruus’ (lapi);skeppslag ’laevameeskond’ (rootsi);skärre ’kivine madalik’ (lapi);slahppe ’eraldatud ala’ (lapi);собина ’omand’ (vene);stáhpal ’kivine oja’ (lapi);stak ’tulease’ (lapi);stake ’vai, post, teivas’ (rootsi);staken ’palissaadi rajama’ (keskalamsaksa);staket ’aed, tara’ (rootsi);stakkr ’kuhi’ (vanapõhja);stakr ’eraldiseisev, üksik’ (vanapõhja);státa ’linn’ (lapi);stogas
tack ’tänu’; tacka ’tänama’ (rootsi);tack ’väike nael’ (inglise);tacka ’metallikänk, -kang’ (rootsi);tak ’katus, lagi’ (rootsi);tak ’tänu; takke ’tänama’ (taani);tak ’vallasvara’ (vananorra);tak ’vastu võtma, haarama; käendus; vastutus; leping’ (vanapõhja);taka ’käendus, garantii’; ’maa rent’ (rootsi);taka ’vastu võtma, saama’ (vananorra);takk ’tänu’ (islandi);takk ’tänumärk, tasu’; takka ’tänama’ (norra);takka ’lee, kolle, tulease; kamin’ (soome);tákn ’märk, tähis’; ’ime, miraakel; ’pühamu’ (vanapõhja);talken ’lööma,