K – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Kaasiku – kasa, kose, kostKarla – vi, vé, väKasakova – kasa, kose, kostKasaritsa – kasa, kose, kostKaseküla – kasa, kose, kostKasepää – kasa, kose, kostKassari – kasa, kose, kostKasselaid – kasa, kose, kostKassi – kasa, kose, kostKassivere – kasa, kose, kostKastre – kasa, kose, kostKaubi […]
kádde ’rand’ (lapi);kagh ’aed, kast’ (indoeuroopa);kaîls ’alasti, paljas; vilets’ (läti);kaivo ’kaev’ (lapi);kaksa ’ümbritsev müür, müüriga piiratud ala’ (vanaindia); kārand, kōrand ’taluõu, talu; pere’ (liivi);kartano ’mõis, talu; õu, hoov’ (soome);kas, (dial) kas(se) ’hunnik, kuhi’ (taani);kasa ’kivihunnikusse matma’ (vanapõhja);kasā ’hunnik’ (muinaspõhja);kase ’tulepaak, signaaltuli, lõke’ (rootsi);kasi (dial), kas, kasa, kase ’hunnik, kuhi, virn, haohunnik’; ’tulepaak, märgutuli, lõke’ (rootsi);kast ’kivihunnik’
Kasa, kase, kose, kost ja teised sarnased nimekujud tähistavad algselt kokku kuhjatud materjali või sellest moodustatud kuhilat. Selliseks võis olla looduslik kivihunnik, inimese rajatud kalmuküngas, kultuslik kivialtar või märgutule jaoks kokku pandud puuvirn. Kohanimedes tuleb nende tähenduste vahel vahet teha nime vanuse, ajaloolise tausta ja ümbruskonna järgi. Mõisteid saab jaotada nelja erinevasse tähendusrühma: Kalmukünkad ja
Eestis on kuus Kose-nimelist küla või asumit ning ajaloolisel Harjumaal oli ka samanimeline kihelkond. Tõenäoliselt leidub sama nimega ka talusid või muid maastikuobjekte. Nime seletuseks on enamasti pakutud paigaga seotud koske või kärestikku (KNR). Käesolevas artiklis vaadeldakse ka teisi võimalikke seletusi, mis lähtuvad nime ajaloolistest kujudest ja etümoloogiast. Kose-nimelised külad on erineva vanusega. Vaatleme kõigepealt
Sõna kummel ning selle variandid (kumbel, kumbl, kuml jt) tähistavad algselt märki või tähist. Kohanimedes võivad need viidata nii hauatähistele, piirimärkidele ja kivikuhjatistele kui ka meremärkidele või märgutuledele. Maismaal võisid need osutada kalmistule, kividest kuhjatud hauatähisele, piirimärgile või kivivaremele. Märgid võisid olla rajatud nii kivist kui ka puidust (2). Saartel ja rannikualadel võib nimi tähendada
Land ’maa’ (saksa); lá, lǫ ’rannavesi’, ’meri’, ’laine’ (vanapõhja);lacus ’järv, tiik, soo, raba’ (ladina);ladde ’küla, maakoht’ (lapi);laddelats ’talupoeg’ (lapi);*lag ‘seadusega määratud, asukoht, amet’, mitmus *lǫg ‘seadus’, ’piirkond’ (vanapõhja);lai’htú ’niiske maa’ (lapi);land ’maa’ (saksa);landi ’maamees’, ’kaasmaalane’ (vanapõhja);lectus ‘ase, voodi’ (ladina);leðja ’laeva tüüp – lodi’ (vanapõhja); < ladija, lodija (vanaslaavi);ledung ’mereline väekohustus keskaegses Skandinaavias’;lega ’pikali heitma’; lože
Lüganuse on tänapäeval väike alevik Ida-Virumaal, mis asub Püssi linnast vahetult põhjas Purtse ja Kohtla jõe vahel. See on ühtlasi Lüganuse valla ajalooline ja kiriklik keskus. Kohanime senine tõlgendus Kohanimeraamatus on varasemad uurijad oletanud, et Lüganuse nimi võib olla tuletatud suguvõsanimest von Luggenhusen, kelle valduses oli küla veel 1373. aastal, või mõnest teisest eesti isikunimest.
M – algustähega kohanimede võimalikud seletused avaldatud kirjetes ja artiklites Mustja –mustMustla – mustMustu – mustMädapea – Mädapea
meðal, miðil ’keskel, vahel’ (vanapõhja);medel ’keskmine, vahepealne’ (rootsi);medhios ’keskmine, keset, keskel’ (indogermaani);medius ’keskel olev, keskmine’ (ladina);мельник, мельница ’mölder’, ’veski’ (vene);midde ’keskmine’ (vanafriisi);miðr < germaani medja ’keskmine’ (vanapõhja);miehttse ’tühermaa’ (lapi);mierre ’piir’ (lapi);mil’la, mil’lú ’veski’ (lapi);mitil, metal ’keskel’ (vanaülemsaksa);mitti ’keskmine’ (vanaülemsaksa);Moos ’sammal’ (saksa);mor’tú ‘langetatud puud’ (lapi);mose ’raba, sammal’ (norra, taani);mosi ’raba, sammal’ (vanapõhja) < *musan (muinaspõhja);moskús ’eraldatud,
Mädapea küla asub Viru maakonnas, Rakvere ja Tapa vahelisel alal. Senine tõlgendus Kohanimeraamatus on pakutud, et nime lähtekohaks võis olla mingi isikunimi või ka sügisel valmivate marjade nimetus Hilisemates kirjapanekutes on oletatud seost sõnaga mätas. KNR Kohanimevihiku hinnang Taani Hindamisraamatus (1241) on küla mainitud nime all Metapæ . Küla oli selleks ajaks juba välja kujunenud