MÄRKSÕNAD

gaard  ’talu’ (taani);gálga  ’võllapuu’ (vanapõhja);gar(d)  ’tara, hoov, aed’ (norra);gard  ’suletud ala, elamu’ (vanasaksi);gård  ’õu, hoov, tara, talu, mõis (rootsi);gar̃das  ’karjaaedik’ (leedu);garden  ’hoov, tara, talu’; garde  ’taraga piiratud ala’ (lapi);garðr  ’tara, aedik, hoov, talu’ (vanapõhja); gards  ’maja’; garda  ’tõke, aedik, karjaaed’ (gooti);gart  ’ring, sõõr; ringkond’; garto  ’aed’ (vanaülemsaksa);geard  ’suletud ala või krunt’ (vanainglise);ĝher  ’haarama, hõlmama, ümbritsema’ […]

hack  ’hekk, suletud ala, piirdega eraldatud mets’ (keskalamsaksa);hag  ’hekk; tarastatud ala; mets (saksa);hag, hac  ’aedik, tara, piirdeaed, muldvall, kaitsevall, linn’ (vanaülemsaksa 8.saj);haga  ’paigaldama, korraldama’ (vanapõhja);hagan  ’salu, metsatukk, hiis’ (vanaülemsaksa);hagan  ’tara, aed’ (lapi);hagar ’sobilik, kohane, kasulik’ (vanapõhja);haga-zussa  ’nõid’ (vanaülemsaksa);hage  ’aed, tara; aas, nurm’ (norra);hage  ’tarastatud heinamaa’ (rootsi);hagh  ’aedik, aiaga piiratud ala’ (vanarootsi);hagi  ’karjatamiskoht’ (vanaislandi);hagi  ’tara, karjakoppel,

hagh, haghi, hagi, have Sõnad hage või hagi on germaani päritolu ning tähistavad mitmesuguseid piirdeid ja piiratud alasid, näiteks tara, piirdeaeda, müüri, muldvalli, hekki või barjääri, aga ka aiaga eraldatud aeda, karjamaad, heinamaad, karjakoplit, maatükki, metsa, parki või püha paika ja altarit. Need sõnad esinevad paljudes Eesti kohanimedes kas iseseisvalt või liitsõna osana ning võivad

jáu’re  ’järv’ (lapi);jaura  ’soo’ (leedu);jor’tá  ’pinnas’ (lapi);

kádde  ’rand’ (lapi);kagh  ’aed, kast’ (indoeuroopa);kaîls ’alasti, paljas; vilets’ (läti);kaivo  ’kaev’ (lapi);kaksa  ’ümbritsev müür, müüriga piiratud ala’ (vanaindia); kārand, kōrand  ’taluõu, talu; pere’ (liivi);kartano  ’mõis, talu; õu, hoov’ (soome);kas, (dial) kas(se) ’hunnik, kuhi’ (taani);kasa  ’kivihunnikusse matma’ (vanapõhja);kasā ’hunnik’ (muinaspõhja);kase  ’tulepaak, signaaltuli, lõke’ (rootsi);kasi (dial), kas, kasa, kase ’hunnik, kuhi, virn, haohunnik’; ’tulepaak, märgutuli, lõke’ (rootsi);kast ’kivihunnik’

Kasa, kase, kos, kose, kost tähistavad mingist materjalist hunnikut või kogumit. Mõisteid saab jaotada nelja erinevasse tähendusrühma: Kalmukünkad ja kultuskohad kuuluvad tõenäoliselt ristiusueelsesse või sellele vahetult järgnenud aega.  Märgutulede süsteemset kasutamist saab seostada ajajärguga, mil Eesti alad kuulusid Rootsi suurvõimu alla. Märgutuledega seotud sõnad ei ole oma sisult kultuslikud, kuid võivad pärineda varasemast ohvritule või

Sõna kummel ja selle variandid, näiteks kumbel, kumbl, kuml, võivad eri kohanimedes tähistada erinevaid elemente, kuid nende peamine tähendus on ‘märk’ või ‘tähis’. Maismaal võisid need osutada kalmistule, kividest kuhjatud hauatähisele, piirimärgile või kivivaremele. Märgid või tähised võisid olla ka puidust (2). Saartel ja rannikualadel võib nimi tähendada mere- või maamärke, mis kujutasid endast koonusesse

lá, lǫ  ’rannavesi’, ’meri’, ’laine’ (vanapõhja);lacus  ’järv, tiik, soo, raba’ (ladina);ladde  ’küla, maakoht’ (lapi);laddelats  ’talupoeg’ (lapi);lai’htú  ’niiske maa’ (lapi);landi  ’maamees’, ’kaasmaalane’ (vanapõhja);leðja  ’laeva tüüp – lodi’ (vanapõhja); < ladija, lodija (vanaslaavi);ledung  ’mereline väekohustus keskaegses Skandinaavias’;lehto  ’salu’ (lapi);lind  ’allikas’ (vanaislandi);lind  ’vedelik, jook; vesi, tiik, järv’ (vanaiiri);lintë  ’piir’ (lapi);lulle-  ’ida-’ ilmakaar (lapi);

meðal, miðil ’keskel, vahel’ (vanapõhja);medel ’keskmine, vahepealne’ (rootsi);medhios ’keskmine, keset, keskel’ (indogermaani);medius ’keskel olev, keskmine’ (ladina);midde ’keskmine’ (vanafriisi);miðr  < germaani medja ’keskmine’ (vanapõhja);miehttse  ’tühermaa’ (lapi);mierre  ’piir’ (lapi);mil’la, mil’lú  ’veski’ (lapi);mitil, metal ’keskel’ (vanaülemsaksa);mitti ’keskmine’ (vanaülemsaksa);Moos ’sammal’ (saksa);mor’tú  ‘langetatud puud’ (lapi);mose ’raba, sammal’ (norra, taani);mosi  ’raba, sammal’ (vanapõhja) < *musan (muinaspõhja);moskús ’eraldatud, piiratud ala’ (lapi);most  ’sild’

Eestis on paarkümmend kohanime, mille eesliiteks on sõna must. Seda on püütud seletada isiku- või loodusnimena, kuid enamasti on nende kohanimede tähendus jäänud loogilise selgituseta. Must võib küll olla seotud isiku mingi omaduse, mõne loodusnähtuse, sündmuse või seigaga, kuid sellisel juhul peaks seda olema võimalik ka tõestada ja põhjendada. Mustjõgede puhul, mis asuvad peamiselt soistel